Mariliis Samberk Resümee Eesti 12st nahkhiireliigist on seitse paiksed: tiigilendlane (Myotis dasycneme), veelendlane (Myotis daubentonii), habelendlane (Myotis mystacinus), tõmmulendlane (Myotis brandtii), nattereri lendlane (Myotis nattereri), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii). Eesti kliima tingib talvituspaikade olulisuse. Eesti suurimad nahkhiirte talvituspaigad on Piusa liivakivi koopad Lõuna- Eestis, Ülgase fosforiidikaevanduse käigud ning Imperaator Peeter Suure merekindluse maarinde positsioonide käigud Tallinna ümbruses. Laagri püsielupaik asub maarinde positsiooni nr 6 maa-alustes tunnelites, mille kogupikkus on ligi 3 km. Käesoleva bakalaureuse töö eesmärgiks on anda ülevaade Laagri püsielupaigas süsteemis nr 1 talvituvate nahkhiirte arvukusest ja liigilisest koosseisust ning võrrelda
süsteem. Signalisatsioon teavitaks sissetungija korral turvafirmat, mis tuleks kiiresti kohale ja tegeleks seadusemurdjatega. Kui kontrollmehhanism hakkaks korralikult tööle, siis võiks mõelda kontrollitud külastuste lubamisele. Neid külastusi peaksid loomulikult läbi viima nahkhiirte eksperdid, kes jälgivad, et inimkülastus tõmmulendlastele kahjulikku mõju ei omaks. Lisaks tuleks kaitse alla võtta mõisakeldrid kui tähtsad talvituspaigad ja hoida neid seisus, mis sobib nahkhiirtele talvitumiseks. [4] Samuti teostatakse keskkonnaministeeriumi allprogrammi raames aasta läbi seireid, mille käigus jälgitakse nahkhiirte olukorda ja seejärel analüüsitakse, kuidas olukorda parandada. Siiski on teadlased avaldanud arvamust, et seiretööde mahtu tuleks suurendada, sest praegune maht ei võimalda kaitsealuste liikide piisavat jälgimist. Praegusel hetkel jätkub rahalisi ressursse
annaabi.ee 
