lennata puhkamata kuni viissada kilomeetrit. Rändepeatus kestab umbes kaks nädalat. Eesti kured lendavad enamasti Hispaaniasse, Prantsusmaale, Itaaliasse või Põhja- Aafrikasse. Peatutakse enamasti pikemalt Saksamaal, Prantsusmaal ning Ungaris. Suurimaks rändekauguseks on seni mõõdetud 3600 kilomeetrit 2005. aastal. [ 4 ] Talvitusaladel viibivad sookured novembrist märtsini. Kokku viibitakse pesitusaladel umbes kuus kuud. Kevad- ja sügisrändel kokku kolm kuud ning talvitusalal samuti kolm kuud. Kevadränne kestab kokku umbes poolteist korda vähem kui sügisränne. [ 1 ] Eestisse saabuvad esimesed sookureparved veebruari lõpus või märtsis. Algul on parvedes vaid 3- 7 isendit, hiljem 18- 23. Parved on palju väiksemad, kui sügisrände ajal. Erinevalt sügisest läbirändel ei peatu kevadel kured pikemat aega ega suuremal hulgal. [ 3 ] Sookure kaitse ja ohutegurid Sookurg on enamus levila riikides kaitse all, nii ka Eestis. Liigi arvukus on viimase 300 aasta
Tartu. OÜ J. Viru Markseideribüroo. 2007-2008. Püsielupaiga koobastiku mõõdistustööd ja riskianalüüs. Imperaator Peeter Suure merekindluse Pääsküla positsiooni uuringud. Tallinn. Sepp, M. 2008. Peeter Suure Merekindluse maarindepositsiooni rajatised nahkhiirte talvituspaikadena. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool, Tallinn. 56 Tõrv, T. 2006. Nahkhiirte talvitustingimused ja arvukus Laagri talvitusalal Harju maakonnas. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool, Tallinn. Tõrv, T. 2008. Habitat choise and movement of bats durning hibernation in Laagri hibernaculum, Estonia. Magistritöö. Tallinna Ülikool, Tallinn. 57 Lisad Lisa 1. Laagri käikude loendamisel kasutatav numbrisüsteem 58 Lisa 2. Andmete kogumise tabel
annaabi.ee 
