Linnualad valitakse Linnudirektiivi I lisa liikide ja selles lisas nimetamata regulaarsete rändavate liikide kaitseks. Eestis olid linnualade valiku aluseks 136 linnuliiki, kellest 66 on Lisa I liikide nimekirjas, ülejäänud on regulaarsed rändlinnuliigid ja kaitsekorralduslikult olulised liigid (nt rabakana). Linnualade määramisel lähtuti sellest, et igale kaitset vajavale direktiiviliigile oleks valitud vähemalt viis ala, kus alal esinevate (pesitsevate või regulaarselt rände- või talvitusajal peatuvate) liikide isendite teadaolev minimaalne arv ületas valikukriteeriumi arvulise künnise. 2 11. oktoober, 2007 NATURA 2000 Linnualade väljavalimine Linnualade väljavalimine on toimunud mitmes etapis ja mitmekordse sõelumise kaudu. Eesmärgiks oli valida välja Linnudirektiivi liikidele sobivad alad, kus nende kaitse annaks liikide säilimise seisukohast parima tulemuse.
(Vello Keppart, 2006) Linnu direktiiv valmis loodusdirektiivist varem ja selles kasutati ära IBA andmebaase. IBA tähtsate linnualade projekt algatati rahvusvahelise looduskaitseorganisatsiooni BirdLife International poolt, eesmärgiga välja selgitada tähtsamad linnualad kogu maailmas ja organiseerida nende kaitset. Tähtsaks linnualaks loetakse enam-vähem piiritletavat maa-ala, mis paistab silma lindude liigirikkuse või suure arvukuse poolest kas pesitsus-, rände- või talvitusajal. Eristatakse rahvusvahelise ja rahvusliku tähtsusega linnualasid. Tähtsate linnualade projekt sai Euroopas alguse 1980-ndate alguses. Umbes kolmandik linnualasid paikneb rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk ramsari- aladel. Eestis on arvele võetud 64 tähtsat linnuala(Euroopa 2003). Nt Hiiumaa piirkonna tähtsad linnualad. (Vello Keppart, 2006) Linnudirektiivi ülesandeks on: · Kaitsta kõiki looduslikke linnuliike Euroopa Liidu territooriumil
annaabi.ee 
