Liigi ohustatus ja selle kaitse Kõik Eestis leiduvad nahkhiired ja sealhulgas ka põhja-nahkhiir on Eestis kaitse all. Eestis kuulub põhja-nahkhiir looduskaitseseaduse II kaitsekategooriasse. Põhja- nahkhiir kuulub ka Euroopa Liidu loodusdirektiivi IV lisa liikide hulka. Eestis on põhja-nahkhiir väga arvukas ja laialt levinud. Looduses nahkhiirtel vaenlaseid ei ole. Kõige enam ohustab nahkhiirte elupaikade hävimist just linnastumine. Muret tekitav on ka talvitumispaikade vähesus ning suurt mõju neile avaldavad ka erinevad kemikaalid mida kasutatakse putukatõrjes. Eestis on põhiliseks ohuks just varjepaikade hävitamine ja ka poegimiskolooniate häirimine. Väga suureks teguriks on nahkhiirte häirimine nende talvitumispaikades. 5 Liigi ohutegurid Põhja-nahkhiire ohuteguriteks on suvekolooniate varjepaikade üldised ohud: eeskätt ehitustööd hoonetes (katuse ja seinte remont ning hoonete puitosade
saavad omapäi jäetud pojad kergeks saagiks kiskjatele või surevad nälga. Pesitsevate lindude pildistamine peaks jääma lindude bioloogiat ja pesitsuskäitumist tundvate inimeste tegevuseks. Sageli on linnud tundlikud häirimise suhtes, arvestada tuleb ka asjaoluga, et kiskjad on väga tähelepanelikud nii võib linnupesa varjamatu jälgimine juhtida röövloomade tähelepanu pesa asukohale. Nahkhiirte pildistamine pesitsuskolooniate, ööbimispaikade ja talvitumispaikade läheduses ei ole soovitatav, kuna nahkhiired on häirimise suhtes väga tundlikud ja võivad elupaiga häirimise tõttu maha jätta. Valge-toonekurg on reeglina inimtegevusega harjunud ja piisab mõõdukast ettevaatlikkusest, et tema pesast pilte teha. Must-toonekurg on põlislooduse liik. Tema pesa pildistamine nõuab lisaks eriti hoolikale ja ettevaatlikule ettevalmistusele ka asjakohase ametkonna eriluba. Kui kogemata peaksime
annaabi.ee 
