Toitub võrdlemisi sirgel lennul puuvõrade vahel või tiirutades lagendike kohal (Masing, 2001). Elupaigaks on tõmmulendlasel metsamaastik, mis asub veekogude läheduses. Talvituspaikadest on teada suured tehiskoopad (Tallinna ümbruses, Piusas). Väga harva talvitub tõmmulendlane muudes maa-alustes ruumides nagu mõned väiksemad tehiskoopad (Masing, 2001). Tõmmulendlast võib kohata talvitumas ka tunnelites ja vanades kaevandustes, kus temperatuur on sobilik. Heaks talvitumispaiga temperatuuriks on antud liigi jaoks (7ºC) (8ºC) (MacDonald, Barrett, 2002). 1.3.6 Nattereri lendlane (Myotis nattereri) Nattereri lendlane (Myotis nattereri) on keskmise suurusega lendlane ja levinud Euroopas kui ka Eestis (MacDonald, Barrett, 2002). 24 Nattereri lendlase keha katab lühike või keskmise pikkusega kohev karvastik, mis on alusel tumehall (Lisa 3, Foto 5)
territooriumist eemale. Lind kaitseb oma territooriumi, et talle ja järglastele jätkuks toitu. Edukal linnul on suurem territoorium ja ta leiab partneri. Eri liiki isendite vahel esineb konkurents siis, kui neil on elutingimuste suhtes ühesugused vajadused. Näiteks ühesugust pesapaika (puuõõnsust) vajavad rasvatihane ja sinitihane. Elupaiga ja toidu pärast konkureerivad inimese läheduses elavad kodurott ja rändrott. Peamiselt talvitumispaiga pärast võistlevad rebane, mäger ja kährikkoer. --- 89 Järelikult, kui lähestikku elavatel organismidel on ühesugused nõudmised elupaiga või toidu suhtes, võib üks teise välja tõrjuda. Omavahelises konkurentsis ei pruugi nõrgem alati hukkuda, kuid ta tõrjutakse elupaika, kus on halvemad elu- ja toitumistingimused. Liikidevahelist konkurentsi taimeriigis näeme näiteks porgandipõllul. Seal on alati ka umbrohtude seemneid, mis tärkavad kiiresti ja kasvavad peagi lopsakateks
annaabi.ee 
