XVI sajandi keskpaigas jõudis Aasiast põhja pool kulgevat mereteed otsiv Inglise meresõitja Richard Chancellor Põhja- Dvinaa suudmesse /praeguse Arhangelski kohal/. peagi selgus, et purjelaevadele jääb Põhja meretee siiski läbimatuks. see-eest aga loodi uus meritsi kulgev kaubatee venemaa ja Lääne-Euroopa vahel, mis tõi inglastele suurt tulu. Looduslikke olusid tundmata otsiti mereteed ka läbi kanada arktilise saarestiku. Sealgi tuli pettuda. Loodeväil õnnestus ilma talvitumata esimest korda läbida alles 1969. aastal, s.o samal aastal, mil esimene inimene Kuule jõudis. UUED PÕLLUKULTUURID Kolumbus tõi Euroopasse kakao, millest sai 17. saj Prantsuse õukonna lemmikjook. Päris sokolaadi hakati valmistama alles 18. sajandil. Tee tuli Hiinast Euroopasse 17. sajandil. Algul kasutati seda arstirohuna podagra ehk reuma, skorbuudi ja impotentsuse vastu, 18. sajandil hakati seda pruukima ka seltskonnajoogina. Ida- Aafrikast pärit kohv tuli Euroopasse 16
12.okt.1492 märgati maad, mis osutus Ameerikaks. Ise usuti, et jõuti Indiasse. Meretee Indiasse avastas Portugali meresõitja Vasco da Gama, jõudis 20.mai 1498. Tagasi jõudis vürtse täis laevadega. Arvamuse, et avastatud on hoopis uus manner, ütles esimesena välja Itaalia geograaf Amerigo Vespucci, uus manner sai nimeks Ameerika. 1519-1522 I ümbermaailmareis Fernao de Magalhaes. Järgmised maadeavastamised koondusidki kirde- ja loodeväila otsingutele. Loodeväli õnnestus ilma talvitumata esimest korda läbida alles 1969, samal aastal kui ka esimene inimene Kuule jõudis. 17.saj hakati otsima lõunamandrit. Esimesena jõudis Austraalia rannikule hollandlane Willem Janszoon 1606.a. 1770.a jõudis Austraaliasse inglise meresõitja James Cook. 1788.a kujunes tänapäeva Sidney lähistele esimene eurooplaste asundus. Eelkõige avardasid maadeavastused inimeste silmaringi. Sel ajal tundsid eurooplased 90% maailmamerest, maismaast 60%. Maadeavastuste käigus õpiti tundma taimi ja
annaabi.ee 
