Siis kraapis ta läbi püssilao endale tee majja. Peagi tuli ta mõttele, kuidas karudest lahti saada. Neil oli püssilaos püssirohtu ning ka elekter. Doktor tõi ka enda püütud rebasenaha välja. Tema mõte oli kasutada rebasenahka söödana ning panna see täis püssirohtu. Kui karud jõuavad sellele piisavalt lähedale, siis doktor laseb selle õhku. Ta plaan õnnestus ning enamus karusid lendasid õhku ja ellujäänud jooksid hirmunult minema. Kogu talvitamise ajal olid pinged Hatterase ja Altamonti vahel suurenenud. Mõlemad eirasid üksteist ning doktor teadis, et sellest tuleb probleem. Ühel päeval läksid doktor, Hatteras ja Altamont küttima. Nad leidsid 6 paar piisonlõvi ning tegid plaani, kuidas neid kätte saada. Aga plaan läks nurja ja mõlemad lõvid ründasid Hatterast. Altamont riskis oma eluga ning lasi ühe lõvi maha ja kiskus teise Hatterase pealt ära ning lõi looma noaga
Pinnasetiikides hoitavaid poegasid ei ole vaja talvel sööta, söötmist alustatakse kevadel vee soojenemisega. Sisebasseinides on vee kõrgus 20-30 cm, säilitamistihedus 200-400 tk/m2. Basseine võib paigutada mitmele korrusele. Tüüpiline talvine suremus on 5-20 %. Soovitav talvitamistemperatuur on üle 2-3 kraadi, mitmeid kraade kõrgem temperatuur võib suurendada suremust. Külmaperiood on vajalik vähi normaalse kasvu ja paljunemistsükli käigushoidmiseks. Poegi tuleb talvitamise ajal ja eriti vee soojenemisel kevadel ettevaatlikult toita taimtoiduga. Suuremate poegade (üle 3 cm) suremus talvitamisel on väiksem kui väiksematel. Poegade kasvatamine teisel kasvusuvel. Talvituseks kasutatud pinnasetiik sobib ka vähkide kasvatuseks teisel suvel. Tiigi veevarustus on sama, mis esimesel suvel, veereziimiga reguleeritakse eeskätt tiigi temperatuuri. Tavaliselt kujuneb asustustihedus teise suve algul esimese suve kasvatuse tulemuste põhjal
annaabi.ee 
