Koorest saadakse palsaminulul ja siberi nulul palsamivaiku, millist kasutatakse optikatööstuses, meditsiinis jne. Nulud on järjest laienev äriartikkel jõulupuudena. Kesk-, Lõuna- ja Lääne-Euroopas kasvatatakse sellel otstarbel laialdaselt jõulupuude istandustes euroopa, kaukaasia, korea ja hõbenulgu. Nulgude okkad püsivad kuivas toaõhus palju paremini puudel kui kuuskedel. Esimesed jõulupuude nuluistandused on rajatud ka Eestis, kuid seni asjatundmatult ja meie talvistesse oludesse sobimatute nululiikidega. Eestis on nulgudel peamiselt dekoratiivne väärtus. Neid kohtame mõisaparkides, maa-asulate haljastuses, metsaservades, talude haljastuses, teede äärtes, haljasaladel jm. Taluvad hästi kärpimist ja on kasutatavad hekkide rajamisel nuluperekonna seda omadust on meil seni vähe ära kasutatud. Nad taluvad võrdlemisi halvasti saastatud keskkonda (v. a. hall nulg) ja on vastuvõtlikud mehhaanilistele vigastustele. Seepärast on
kalanduspiirkondade arendamiseks. Oluliseks probleemiks on lühike püügihooaeg, mille tõttu ei ole kaluril aastaringselt stabiilset sissetulekut ning on vajadus leida alternatiivseid töövõimalusi hooajavälisel perioodil. Omalaadse tegevusena Euroopas teostatakse Eestis talvist jääalust püüki. Talvine püük võimaldab sisevete ja rannakaluritel sõltuvalt jääoludest pikendada oma 4-5 kuulist püügihooaega kuni paari kuu võrra. See aga nõuab investeeringuid talvistesse püügivahenditesse. Paljuski on sektori probleemid nagu madala tulusus ja lühike püügi hooaeg seotud kalavarude vähesusest. Siirde- ja poolsiirdekalade arvukust pärsivad suures ulatuses puudulikud elupaigad, mis tulenevad veekogude ebapiisavast füüsilisest kvaliteedist nagu rändetõkked, kudealade vähesus ja halb kvaliteet. Lisaks tuleks parandada ja arendada ka selektiivsete püüniste kasutamist ning optimeerida püügivahendite arvu vastavalt püügivõimalustele.
annaabi.ee 
