Üldjuhul sobivad kraini mesilased varase kevadise ja suvise korjega kohtadesse, kuna augustis väheneb nende töömeeleolu ja hakkavad juba valmistuma talvitumiseks. [http://www.estbee.eu/mesilastoud/kraini-mesilase] Haudme arenemine algab kraini mesilastel väga varakult, tavaliselt talve lõpul. Kui teised mesilased teevad alles kevadist puhastuslendlust, on neil juba haudmest koorunud noored mesilased ning pered tugevamad. Seetõttu on nende kevadtalvine söödakulu suurem ja kui talvevaru on väike, siis võivad nad nälga jääda. Kui kevadel ja suvel on normaalne meekorje ja emal on munemiseks ruumi, siis kestab hoogne haudme areng kuni sügiseni. Meie tingimustes võimaldab peresid paljundada ja saada kõrget meetoodangut seoses sellega, et pered arenevad varakult tugevaks tänu varajase ja hoogsa haudme arengule. [http://www.estbee.eu/touaretus/kraini- aretusporgramm-touaretus] Kõige halvemaks iseloomu omaduseks on nende suur sülemlemistung, mida saab
keskkonnategurite pärast. Seega on konkurents organisme vastastikku piirav kooselu vorm. Konkurents ilmneb, kui nad kasutavad ühte vähest ressurssi. Konkurendid ei pea tingimata omevahel kohtuma. Tavalisemad on eluruumi ja toidukonkurents. Aktiivne konkurents» isalind kaitseb oma territooriumi, et kindlustada toit oma järglastele. Teatab oma piiridest lauluga ja sissetungijad aetakse ära. Sama eesmärki teenib ka huntide territooriumi märgistamine. Talvevaru koguvad linnud kaitsevad oma territooriumi ka talvel. Populatsioontiheduse kasvades konkurentsisurve suureneb. Konkurents väheneb kas ühe osalise hävimisel või osaliste erinevuste suurenemise tagajärjel. Taimedel eristatakse juure ja võsukonkurentsi, loomadel peamiselt toidukonkurentsi. Näiteks tugevas toidukonkurentsis on kalade noorjärgud, ka ruumikonkurents on kudemisterritooriumi, pesitsusterritooriumi ja talvituskohtade pärast. Konkurentsi korral kehtib GAUSE reegel (ka
annaabi.ee 
