MÕISTATA: ÜHEKSA MEHE RAMM, ÜHE MEHE MÕISTUS? MÕTLE ISE MÕNI MÕISTATUS KARU KOHTA. ............................. ............................................................................................................ .……………………………………………………………………………….. 3 TALVE ALGUL POEVAD KARUD KOOPASSE TALVEUNELE. TALVEKOOPAD ON SÜGAVAL METSAS. NEED ON HOOLIKALT JA OSAVALT VALMISTATUD. KARUD KANNAVAD OMA ELAMUSSE PEHMEID JA LÕHNAVAID KUUSEOKSI. NAD TOOVAD KA NOORTE KUUSKEDE KOORT JA KUIVA SAMMALT. NENDEST SAAB MUGAVA ASEME. KARUKOOBAS ON SOE JA HUBANE. KÜLMADE TULEKUL UINUVAD KARUD MAGAMA. MIDA KANGEM ON KÜLM, SEDA SÜGAVAM ON KARUDE UNI. HILISTALVEL SÜNNIVAD EMAKARUL TILLUKESED PIMEDAD POJAD KARUPOEGADEL ON LUMEGA KAETUD KOOPAS SOE. NAD IMEVAD PIIMA JA RONIVAD SUURE TUGEVA KARUEMA SELJALE.
Kuumadel suvepäevadel aurustub kõige rohkem vett täitke veekogu lisaveega. SÜGISEL peab võtma aega veekogu ja selle ümbruse korrastamiseks. Eemaldatakse mahalangenud lehed ja praht. Hilissügisel peate veest väljavõtma taimed, mis on külmaõrnad ja asetama nad ,,talvekorterisse", parim viis on nad tihedalt kokkuistutada mullasegusse, ujutaimede talvitumispungad paigutage veeämbrisse, mille põhjas on veidi mulda.. Ka kalad võite akvaariumisse paigutada, kalad lähevad talveunele kui temperatuur jääb alla +10 kraadi. Lehtede langemise ajal on hea veekogule asetada võrk. TALVEL väikesed veesilmad on parem tühjendada ja puhastada ning asetada talveks pakasevabasse ruumi. Talveks lülitatakse pump välja ja seadmed, mida ei kasutata võetakse veesilmast välja ja viiakse tuppa. Kalade talvitumisel veekogus peab vältima selle kinnikülmumist, asetage veesoojendaja vette. KASUTATUD KIRJANDUS B. Eriksson, P. Schyllander ,,Veekogud aias", 2007 ,, Maalehe Raamat" D