Hoovuse toimel ei külmu Atlandi ookeani rannikumered talvel kinni, kasvab kõrsvili ning inimesed elavad kaugemal põhjas kui Aasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Valitsevad läänetuuled kannavad sooja niiske õhu kaugemale mandrile, mis talvel leevendab pakast, suvel aga vähendab kuumust. Seepärast on talv Euroopa läänepiirkondades soe ja vihmane. Lund sajab vähe ning seegi sulab ruttu ära. Suvi on jahe, sagedaste vihmasadudega. Suve- ja talvetemperatuuride erinevus ei ole nii suur kui Ida-Euroopas. Euroopa idaosa asub Atlandi ookeanist kaugel. Soojad läänetuuled on idasse jõudes jahtunud ja raugenud. Tihti tungib Ida-Euroopasse külm õhk Põhja-Jäämerelt. Talv on siin pakaseline ja lumerikas. Lund sajab palju ja see püsib kaua. Suvi aga on Aasiast pärale jõudava sooja kuiva õhu tõttu tunduvalt kuivem ja kuumem kui Euroopa lääneosas. Temperatuurierinevused on suured. 8
Ekvaatoril ei avaldu see peaaegu üldse, põhja aladel on soojenemine olnud olenevalt piirkonnast kuni 3 kraadi. Lõunapoolkera kliima on pigem veidi jahenenud. Muutused polaaraladel Maismaast on jääga kaetud ~15 miljonit km², ookeanist 7-8%. Siberi ja Põhja-Ameerika polaaralade temperatuur on viimase 40 aasta jooksul tõusnud keskmiselt 2 kraadi. Samas Gröönimaa lääneosa ja Baffini lahe piirkond pigem jahenevad. Muutused on piirkonniti ja sesooniti erinevad. Suuremad on just talvetemperatuuride tõusud. Stabiilsemad on rannikuäärsed piirkonnad tänu ookeanile. Tugev mõju piirkonna kliimale on arktilisel ostsillatsioonil, mis 1990. aastatel oli eriti kõrge. AO indeksi muutused AO ja NAO kõrge indeksi korral tungib Atlandi soe vesi sügavale Arktika basseini. Arktilise merejää pindala väheneb igal aastal maist septembrini. Antarktika Lõunapoolkeral on temperatuur langenud umbes 0,2° C iga kümnendi kohta. Mõõtmistulemused näitavad temperatuuri
Hoovuse toimel ei külmu Atlandi ookeani rannikumered talvel kinni, kasvab kõrsvili ning inimesed elavad kaugemal põhjas kui Aasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Valitsevad läänetuuled kannavad sooja niiske õhu kaugemale mandrile, mis talvel leevendab pakast, suvel aga vähendab kuumust. Seepärast on talv Euroopa läänepiirkondades soe ja vihmane. Lund sajab vähe ning seegi sulab ruttu ära. Suvi on jahe, sagedaste vihmasadudega. Suve- ja talvetemperatuuride erinevus ei ole nii suur kui Ida-Euroopas. (19) Metsadest on Lääne- Euroopas sega- ja laialehelised metsad, mis asuvad enamasti Edela- Saksamaal. Laialehelised pöögi- ja tammemetsad leostunud, leetjatel ja näivleetunud muldadel on nüüdseks peaaegu täielikult hävinud ning maa on üles haritud. Seal esineb vaid väikeseid metsatukki, mis vahelduvad niitude, soode, põldude ja asulatega. (7 lk 138)
annaabi.ee 
