selgitama esmakordselt murdmaastikul. 1931 - märtsis püstitas Eduard Bergman-Raidla Viljandi hüppemäel Eesti suusahüpete pikkusrekordiks 21,5 m. Toimus esimene suusamatk ümber Eesti. Tallinnast alguse saanud ja Viljandis lõppenud rajal suusatas 224 talisportlast. Aasta lõpul viis Soome kaisteliidu suusavalmistamise instruktor Eino Sipola Tallinnas, Tartus ja Paides läbi suuskade valmistamise kursusi. See oli tähtsaks tõukeks suusaspordi massilisuse kujunemisel. 1933 - Talvespordiliidu eestvedamisel töötati välja üleriiklikud suusatamismärgi määrused. 2. ja 3. veebruaril koraldati üle riigi I Eesti Talimängud Mustamäel. Üritustel osales üle 4000 sportlase. Mustamäel avati hüppetrampliin. Vello Kaaristo (Krassikov) ja Katrin Peckert-Forsman võistlesid taliolümpiamängudel. Parimaks kohaks Garmisch-Partekirchenis jäi Kaaristo 23. koht 50 km maratonis. 1939 - Tõrma Kõrgemäele ehitati Eduard Raidla initsiatiivil 30 m suusahüppetrampliin.
selgitama esmakordselt murdmaastikul. 1931 - märtsis püstitas Eduard Bergman-Raidla Viljandi hüppemäel Eesti suusahüpete pikkusrekordiks 21,5 m. Toimus esimene suusamatk ümber Eesti. Tallinnast alguse saanud ja Viljandis lõppenud rajal suusatas 224 talisportlast. Aasta lõpul viis Soome kaisteliidu suusavalmistamise instruktor Eino Sipola Tallinnas, Tartus ja Paides läbi suuskade valmistamise kursusi. See oli tähtsaks tõukeks suusaspordi massilisuse kujunemisel. 1933 - Talvespordiliidu eestvedamisel töötati välja üleriiklikud suusatamismärgi määrused. 2. ja 3. veebruaril koraldati üle riigi I Eesti Talimängud Mustamäel. Üritustel osales üle 4000 sportlase. Mustamäel avati hüppetrampliin. Vello Kaaristo (Krassikov) ja Katrin Peckert-Forsman võistlesid taliolümpiamängudel. Parimaks kohaks Garmisch-Partekirchenis jäi Kaaristo 23. koht 50 km maratonis. 1939 - Tõrma Kõrgemäele ehitati Eduard Raidla initsiatiivil 30 m
annaabi.ee 
