17.juuli 1936Hispaania kodusja algus 25. okt 1936-Berliini-Rooma telg- SM ja Itaalia vahel, sjalis- poliitiline liit, kokkulepe on sjas liitlased ja toetavad ksteist 13.mrts 1938 Austria ansluss(Austria liitmine SM-ga) 29. sept 1938 Mncheni sobing/konverents-SRB,SM,PM ja Itaalia nudsid, et Tehhoslovakkia loovutaks SM-le Sudeedimaa. Nii lootsid liitlased ra hoida sja puhkemise 16.mrts 1939 Tehhoslovakkia annekteerimine 23.mrts 1939 Klaipeda annekteerimine 23.aug 1939 MRP allkirjastamine nov 1939 Talvesja algus 14.dets 1939 NSVL heideti Rahvasteliidust vlja juuni-august 1940 Bessaraabia okupeerimine sept 1940 Kolmikpakti slmimine-Jaapani,SM ja Itaalia vaheline pakt(hiljem liitusid Ungari, Rumeenia, Bulgaaria) 2.sept 1945-Teise ms lpp. Jaapan kapituleerus Versailles' ssteem-loodi rahulepingutega, see ssteem pidi tagama rahu Euroopas Pariisi rahukonverets-osales 27 vitjariiki(Antandi liikmed ja liitlased, VM ei ole sh),kaotajaid kutsuti lepinguid allkirjastama.Juhtroll kuulus Suurele nelikule
abistamise pakt ehk "baaside leping" , milles lepiti kokku Nukogude Liidu sjavebaaside toomine Eestisse. Oktoobris toodi Eesti Vabariigi territooriumile esimesed 25 000 punavelast. Peaaegu samal ajal Eestiga sai Nukogude Liit ultimaatumi hvardusel vimaluse baasid rajada ka Ltisse ja Leedusse. Kohalikel vimudel puudus reaalne kontroll riiki toodud Nukogude veksuste tegevuse le. Nukogude Liit kasutas Eestisse rajatud baase muuhulgas peagi puhkenud Talvesja kigus Soome rndamiseks. 1940. aasta alguseks oli punavelasi Eestis juba le 40 000. Piiride lhistele koondati veelgi suuremaid ksusi. Nukogude ajakirjanduses algas kampaania Eesti vastu. 12. juunil 1940 okupeeris Nukogude laevastik Naissaare. 14. juunil algas tielik hu- ja mereblokaad. Samal peval tulistati alla Soome reisilennuk "Kaleva" TallinnHelsingi liinil. 16. juunil esitas Nukogude Liit jrjekordse ultimaatumi, hvardades sjaga.
annaabi.ee 
