kevadisel võrdpäevsusel ehk 21. märtsi paiku. Sügisene võrdpäevsuspunkt ehk sügispunkt asub Neitsi tähtkujus, selles punktis asub Päike sügisene võrdpäevsuse ajal ehk 23. septembri paiku. Siiani on jäänud kevadpunkti tähiseks Jäära tähtkuju märk ja sügispunktil Kaalude tähtkuju märk . See tuleneb sellest, et antiikajal asetsesid kevadpunkt ja sügispunkt Jäära ja Kaalude tähtkujus. Lisaks on olemas ka kaks päikeseseisaku punkti suvepunkt ja selle vastas talvepunkt. Kui Päike jõuab sellesse punkti, siis Päike nagu peatuks mitmeks päevaks ühel kõige kõrgemal või kõige madalamal keskpäevasel kõrgusel siit ka nimetus ,,päikeseseisak". Suvine Päikeseseisak on 22. juuni paiku ning talvine päikeseseisak 22. detsembri paiku. Seega punkt kus Päike põhjapoolkeral keskpäeval kõige kõrgemal paistab, nimetatakse suviseseks pööripäeva punktiks ehk suvepunktiks ning punkt, kus Päike paistab lõunapoolkeral
(365.25 päikeseööpäeva) Juuliuse kalender Egiptuses 7000 aastat tagasi . Tugines loodusnähtustele ja kestis 365 päikeseööpäeva. Juliuse Caesari ajal tehti kalendri aasta 365.25 ööpäeva pikkuseks. Tegijapoiss 2010 Troopiline aasta- Planeet Maa telg ei ole fikseeritud, vaid pretsesseerib, analoogselt güroskoobiga (vurriga). Pretsessiooni tõttu läbib Päike oma näival liikumisel ekliptika põhipunkte (kevad-, suve-, sügis- ja talvepunkt) veidi varem sama täheni jõudmist). Aastaaegade vaheldumist silmas pidades on sobivam arvestada pretsessiooni ja kasutada täheaasta asemel pisut lühemat, nn troopilist aastat, mille pikkus on 365.24220 keskmist päikeseööpäeva. Gregoriuse e. uus kalender , viga troopilise aastaga vaid 26 sekundit. Kui eemalt meie planeedi liikumist jälgida , siis tuleb välja et maa teeb aastas tegelt 366.25 pööret umber oma telje e. tähe ööpäevi on 1 võrraaastas rohkem. See on seotud
annaabi.ee 
