Seejuures eelistab ta enamasti ümbritsevast maapinnast veidi kõrgemal asuvaid kuivemaid kohti. Munad poetab sookiur pessa juba maikuu alguses, neid on tal 4...6, harukordadel isegi kuni seitse. Tavaliselt on sel linnul kaks pesakonda ühel aastal, sel juhul võime me munadega pesi leida kuni juulikuu alguseni. Esimesed pojad õpivad aga lennuoskuse selgeks kas juba mai lõpul või siis juunikuus. Sookiurupered lahkuvad Eestist oktoobrikuus, mõnedel andmetel ka juba septembris. Oma talvekorterist tagasi pesitsusaladele jõuavad nad aga kevadel juba varakult, peaaegu koos esimeste saabujatega: märtsi lõpul või aprilli alguses. Kogu aprillis toimub aga nende ulatuslik läbiränne põhjapoolsematele aladele. SOOTIHANE Sootihane on pisike pruunikashall linnuke valkja alapoole ja musta lagipeaga. Väliselt sugupooled teineteisest ei erine. Ta on nagu teisedki tihased väga liikuv lind. Tema lend on
Seimilt uue kuninga valimist. Enamik Poola aadlist lükkas selle tagasi. Poola-Leedu pidas end neutraalseks ning tahtis olla vahendajaks Karli ja Augusti vahel. Rootsi rünnak Poolale tegi Poola neutraalsuse võimatuks. Rootsi kantsler Bengt Gabrielsson Oxenstierna nägi võimalust, et Rootsi võiks olla Hispaania pärilussõjas vahekohtunikuks, selle asemel et sõda jätkata. Jaanuaris 1702 nihutas Rootsi väe kaugemale lõunasse Leetu. 23. märtsil 1702 lahkus Karl XII Leedust talvekorterist ning marssis sisse Päris-Poolasse. 14. mail 1702 alistus Varssavi võitluseta. Enne kui Karl jätkas oma marssi Krakówi suunas, nõuti poolakatelt suurt kontributsiooni. Teel Krakówisse põrkus Karl Poola-Saksi väega. 9. juulil 1702 toimus Kielcest lõuna pool Kliszówi lahing. Poola ja Saksimaa jäid jälle Rootsile alla. Kaks tuhat saksimaalast langes või sai haavata, üle tuhande langes rootslaste kätte vangi. Rootsi poolel sai surma või haavata ainult 900 sõdurit
"Kuku-kuku" häälitsuse järgi on talle ka hulgaliselt rahvapäraseid nimetusi pandud: kukulind, metsakukk jt. Samas tuleb mainida, et kukub ainult käo isaslind - nii kutsub ta oma väljavalitud territooriumile emast, kellega pulmi pidada. Eladajäänud aastaid, õnne, surma, leina, ilmaolusid ja viljasaaki - kõike seda kuulutab kägu alles maikuus. Kägu ei saa juba selle pärast varem kaugelt Lõuna-Aafrika 20 talvekorterist tagasi tulla, et varem ei ole tal veel kuhugi oma mune poetada. Nimelt on nendel selline huvitav komme, et mitte endale ise pesa ehitada, vaid muneda otse väikeste lindude pesasse kui pesa omanik parajasti toiduotsinguil viibib. Ka kooruvad käopojad on halva käitumisega: nad lükkavad pesast välja kõik, mida suudavad. Nii kukuvad väikese käopoja tegutsemisel pesapuu alla tihtipeale kõik pesaomaniku enda munad ja pojad ja hoolsad ema ning isa peavad väsimatult toitma näljast kasupoega
annaabi.ee 
