Valgete sammastega klaasist talveaed ja seda ümbritsev imeline loodus- voolav vesi, rohelus ja mägine maastik. Vaade mis võib talveaia katuselt paista on eriline. Antud maal paneb igaühe mõtlema, miks oleme võõrandunud nii palju imelisest loodusest, kas me ei väärtusta enam loodust ja kas me peaks äkki tihedamini aega ma võtma ja loodusesse minema. Mida rohkem antud teost vaatasin seda rohkem hakkas silma detaile, algselt paistis imeline loodus, seejärel täheldasin talveaeda. Lähemalt uurides panin tähele voolavat vett, ja talveaia katuse osa, mis oli samuti klaasist ning kuhu oli asetatud taimi. Kunstnik on maalinud teose lõuendile õlimaalidega. Kaugelt vaadates tundub nagu teos oleks pildistatud ja see näitab autori meisterlikkust. Kunstniku tausta uurimine oli väga keeruline, kuna kõik allikad olid võõras keeles. Kuid Thodur Ben Sveissonil on mitmeid silmapaistvaid arhitektuuri jooniseid. Tema joonised olid
Rahvusooperi hoone projekteerimine Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Teises maailmasõjas sai Estonia pommitabamuse. Pärast sõda taastati hoone Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. ---Arne Mikk talveaeda avamas. Vastavalt seadusele on rahvusooperi ülesanneteks: 1) ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris loodud teoste avalike esituste regulaarne korraldamine etenduste ja kontsertide näol; 2) etenduste ja kontsertide kõrge kunstilise taseme tagamine; 3) eesti algupärase muusikateatri repertuaari sihipärane propageerimine, autoritelt uute teoste tellimine ja nende teoste kasutamine;
laperdanud maailma ning soovis juba esimese tuulehoo saabudes taas nukuks moonduda, ennast kookonisse mähkida. LUDWIGI SADOVÁ Müncheni Residentsis seadis Ludwig endale sisse loodepoolse nurgahoone ülemise korruse. Seal ta siis elas üsna kitsastes oludes, kuid ikkagi kõrgel ja kaugel eemal, otsekui kindlusetornis. 5 Eluruumidest viis vääntaimedesse kasvanud aiarada talveaeda, Ludwigi paradiisi. Ballisaali katusel kõrgus klaasist ja rauast paviljon, lai ja raske, nii et kogu ehitis oli ohtlikult üle koormatud. Ent Ludwigile tundus see lausa eeterlik, õhuline ja kerge, otsekui õhupall, milles võis taevasse hõljuda. Eluruumidest viis koridor õukonnateatrisse, mida majaisand sageli ja õhinal kasutas. Sel teekonnal ei soovinud ta mitte kedagi kohata- sandarmid olid paigutatud oma