Ta pöördub tuule, pilve ja linnukese poole: ,,Millal sind teretan, laulude rand?" Ei vastust ann`d õhu ei pilve ei linnukse viis! Kodumaal oli tekkinud terav vastuolu Jakobsoni ja Hurda leeri vahel, mis Koidulat sügavalt muretsema pani. Oma südamevalu väljendab ta luuletuses ,,Laulu kohus": Nad taguvad su tüve sisse talva, mu Eestimaa! Ei lillelaulu luua, mul enam sünni teretusi tuua ei lindudele! Hüüa, sarv, ja valva! Koidula raske haigus viis ta enneaegu hauda. Enne surma kirjutas ta jumalagajätuluuletuse oma armastatud isamaale: Issand, surres jätan maha sinu hoolde isamaa!
3) ,,Lumevalgus ... lumepimedus" Peamine teema on ahistus, mis on tekkinud sisepingetest. Näiteks ema surm ja eesti rahva pingeseisundist. Kaks peamist motiivi on ema ja lumi. ,,Läbi talve luulet ema mälestuseks" ,,KÕIK ÜKSAINUS SUUR PERE" kõik üksainus suur pere mööda ilma emast ilma emast ilma. ,,TÜHJAD VETTIND PESAKASTID" Langeb, langeb lumekardin rääkijate vahele. Lumemündid laugudele mõlemale kahele. ,,PÄEVAD TULID NEED TALITSED" Talv lõi aastasse talva Kuidas teel ennast talitsed läbi külma ja halva. ,,IKKA LIIVIST MÕTELDES" Meie oleme üks. Järv on metsas ja mets on järves. Meie oleme üks. Järv tõuseb lumeks ja lumi langeb järveks. ,,VIHMAD MIND ON ARMASTANUD JÄRJEST" Vihmad, kes mind armastanud järjest, kaela mulle langend kõrgest kärjest, utnud mind kui rädirohket maaki, taanduvad nüüd silmitsema saaki. ,,VÄIKESE LINNA KOHVIKUMUUSIKAT" 93
annaabi.ee 
