Pered · Talu pereliikmete vahel olid sugulussuhted. Peremehe perekond moodustas liitperes talutuuma, teised allusid neile. Peremees juhtis kogu tegevust (andis käsud, kooskõlastas). · Taluperedes valitses kindel tööjaotus: MEHED: metsa- ja veotööd, põllutööd, hobuste eest hoolitsemine, ost-müük-vahetus. NAISED: toit, riided, kariloomad, laste kasvatamine (nüpeldamine) käsitöö. LAPSED: alates 6. eluaastast peretöödes osalemine, hoiti nooremaid vendi/õdesid, karjatati loomi, tehti lihtsamaid tõid. Alates 9-10 aastast järk-järgult meeste ja naiste tööd.
sest see oli esimene võimalus pärast pikemat vaheaega liha süüa. Eesti talupere ja selle suurus. Talupere käsutuses oli teatav maavaldus (talu), mida ta haris ja mille eest pidi maksma mõisale renti ja tegema tegu. Eesti talupere oli tootmis-, tarbimis- ja kasvatusüksus. Talupere liikmete vahel olid sugulus- või alluvussuhted. Pere eesotsas oli peremees, harva ja enamasti ajutiselt (tavaliselt peremehe surma puhul) perenaine. Peremehe perekond moodustas harilikult talutuuma. Peale naise ja laste võis sinna kuuluda teisi sugulasi peremehe ema või isa, mõni õde või vend, onu, tädi (laienenud pere) või siis koguni terveid sugulaste perekondi: poegade perekonnad, vendade-õdede perekonnad, isa perekond (liit- ehk suurpere). Peremehe perekonda koos sugulastega või nende perekondadega nimetati pererahvaks. Peale sugulaste elasid talus tihtipeale ka sulased (vahel perekonna sulased) ja teenijatüdrukud
annaabi.ee 
