tasemega gümnaasium, võib-olla just sellepärast jäi Väike- Maarja ja selle ümbrus vennastekoguduse liikumisest haaramata. Kuid inimestel olid siiski mured, mida ei suutnud lahendada ei seltsielu ega head ärisuhted. Põhilisteks jutlustajateks oli Kiibak Tallinnast, Reiman Veneverest, Juhan ja Martin Järv jt.1920-ndatel aastatel jõudis Avispea ja Väike- Maarja ümbrusesse vabakoguduslik vaimulik liikumine. Ka see liikumine sai alguse talutubadest, kus noored Tallinna vennad tulid ja jagasid oma rõõmu ning kogemusi sellest, kuidas nad olid oma ellu Issanda vastu võtnud. Esimene paik kus seda sõnumit kuulutati oli Männisalu külas Paduri talus, kus sai usklikuks talu peremees, tema vend ja hiljem kogu pere.Avispea koguduse häll oligi Männisalu külas Paduri talus, kus elas Jaan Mäe oma perega. Südamesunnist aetuna sõitsid vennad K.Treifeldt ja H.Mäe Tallinna, et seal Vabakoguduse juhatusega läbi rääkida
·19. sajandi keskpaiku oli Eestis umbes 1120 mõisat. Keskajast uusajani kujutas mõis endast tagasihoidlikku laagrikohta või peavarju. Seal asus ajutiselt või püsivalt mõisaomaniku asemik - foogt või siis maarahva hulgast tööde juhatajaks värvatud kubjas. Mõisa omanikud ise elasid linnades või ordu-ja piiskopilossides. Mõisa hoonestik koosnes elumajast ja tavaliselt veel tallist ja rehest. Nende ehitustehnika põhines olulises osas maarahva ehitustraditsioonidel. Talutubadest erinesid mõisa eluruumid siseplaani, klaasakende ja kohati tapetseeritud seinte poolest. 15.-16. sajandi vahetusest hoogustus teoorjusliku mõisamajanduse areng, kuna kujunesid soodsad tingimused vilja eksportimiseks Läände ning mõisnikel tekkis majanduslik huvitatus oma põldude laiendamiseks. See olenes aga talupoegade tööjõust, sest selleks ajaks oli teotöö saanud täielikult mõisamajanduse nurgakiviks. 16. sajandist kuni 18. sajandi lõpuni toimus
annaabi.ee 
