ja soodsate krediitide sisseseadmist, et tõsta põllumeeste tulu ning kiirendada asunike ja riigirentnike maade kinnistamist. 2 Mida võeti kriisiolukorras ette? Nagu paljud Ida-Euroopa maad, seisis ka Eesti majandus üldise kokkuvarisemise lävel. 1930. aastast hakati Euroopas rakendama uut majanduspoliitikat. Ka Eesti Valitsus hakkas senisest märksa aktiivsemalt sekkuma majandusellu. Talutootmise kokkuvarisemise vältimiseks hakati vastu võtma radikaalseid otsuseid. 1. Lühiajalised laenud muudeti taluniku avalduse põhjal sunduslikult pikaajalisteks ja need kinnistati talule. Töötati välja põllumajanduslike võlgade ümberlaenustamise seadus. Seadusega keelati arestida: võlgniku vara, mis vajalik tema isiklikuks igapäevaseks tegevuseks, tema elukutse teenistuse, käsitöö või tööstuse alal, koguväärtuses
Lääne-Euroopas (välja arvatud Ida-Preisimaal) oli pärisorjus kaotatud. Eeldused: Mujal euroopas oli pärisorjus kaotatud. Vene tsaar Aleksander I oli reformimeelne ja katsetas pärisorjusest vabastamist enne Eesti- ja Liiwimaal, kui sise Venemaal; tahtis venemaal konstitustiooni kehtestada. TALURAHVA SEADUSED: 1765 "POSITIIVSED MÄÄRUSED" GEORGE BROWN: mõisnikud pidid toetama vallakoole talupojal oli õigus omada vallasvara talupoeg võis oma talutootmise ülejääke müüa reguleeris mõisakoormisi reguleeris talupoegade karistusi (maksimaalselt 30 keppi või vitsa hoopi) 1802 "IGGAÜKS..." (EESTIS): Talude kasutamis õiguse pärandamise õigus. Talunik võis omada vallasvara. Talunik võis pärandada vallasvara. Talupoja õigus mõisnik kihelkonnakohtusse kaevata. 1804 LIIVIMAA TALURAHVA SEADUS: Koormised normeeriti, vastavalt iga talu võimetele. Kodukari õigus piiratud. (Levis eestimaa kubermangu)
annaabi.ee 
