Eristatakse protseduurilist ja hooldavat puudutust. Protseduuriline puudutus Meil on raske läbi viia protseduure ilma patsiente puudutamata. Protseduurid, mis hõlmavad patsiendi puudutamist, tungivad patsiendi isiklikku ruumi, nn ,,mulli", mis ümbritseb meie kehasid ja määrab ruumi piirid, mis on rangelt ,,meie oma". Protseduurilist puudutust aktsepteeritakse patsiendi poolt rohkem. Samasugust puudutust teistel asjaoludel võib-olla ülde ei talutaks. Kuid alati on patsiendil õigus säilitada oma personaalne ruum. (Soots 1999.) Hooldav puudutus on puudutuse kasutamine situatioonides, mis ei seostu füüsilise hooldusega. See on palju tundlikum kui protseduuriline puudutus. Kui hoiame patsiendi kätt või patsutame õlale, 1 edastame sõnumit- kliendist hoolimise sõnumit. Hooldav puudutus soodustab lähedust, usaldustunnet ja julgustab
lasknud noortel end eluks väärilistena tunda ning ajendas neid selle eest teistele ,,kätte maksma". Samuti on viimase aja majanduslangus ja suur töötute arv põhjus käsitlemaks enesehinnangu teemat. Madala enesehinnanguga inimesed ei astu enda eest piisavalt välja ning kannatavad kindlasti palju enam tööstressi all, sest hetkel jagub töökohti vähestele ning selle nimel ollakse valmis taluma nii mõndagi, mida võib-olla paremal majanduslikul ajal ei talutaks. Töös on kasutatud eesti keelseid / eesti keelde tõlgitud raamatuid enesehinnangu teoreetilise poole selgitamiseks ning praktiliste näidete toomisel inglise keelseid artikleid, mis on peamiselt leitud EBSCO andmebaasist. Töö ülesehitus on seatud nii, et lugejal oleks loogiline järjestus enesehinnangu teemat mõistmaks. Alustatud on teoreetilise poole seletamisega, seejärel on põhjendatud miks on