· Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult · Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara · Pidid tegelema üksnes põlluharimisega 1849/56. aasta talurahvaseadused: · Liivimaal 1849; Eestimaal 1856 · Mõisnik ei võinud enam talumaad mõisamaaks muuta · Mõisnik võis maad talupoegadele rentida või müüa · Uus talurahvaseadus soodustas üleminekut raharendile Vallakogukonna funktsioonid: · Esialhu talutahva kohuste kollektiivne kandmine · Keskne institutsioon oli vallakohus · Vallakohtu kätte koondusid kõik talupoegadesse puutuvad õigusllikud, poliitilised ning adinistratiivsed funktsioonid. · Vallakohus lahendas talupoegade tülisi, nõudis sisse võlguolevaid mõisakoomisi, karistas üleastunuid, valvas avaliku korrajärele ja haldas vallalaekaid ning magasiaitu. Koormised:
eestlaste õigused suruti alla ning aadlikele kuulus kohalikes küsimustes piiramatu võim · Balti erikord suutis säilitada siinse maa kultuuri ja omapära, välistades Vene kolonisatsiooni, võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga · Katariina 2 valitsemisaeg - manitses kohalikku aadlit usinamale tööle keskvõimudega · keskseks tegelaseks balti poliitika elluviimisel sai George Brown(iiri päritolu Riia kindralkuberner) - poolehoidev suhtumine talutahva olukorra kergendamisse ja koolihariduse edendamisse · uus asehalduskord - Eestimaa- ja Liivimaakubermangu etteotsa nimetati ühine asevalitseja - asehaldur · lisandus Paldiski maakond, mis jäi püsima lühikeseks ajaks · Liivimaal lahutatu Pärnumaast Viljandi - Viljandimaa ja Tartumaast lõunapoolne osa, mis sai hiljem uue linna järgi nime Võrumaa · piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsusi
annaabi.ee 
