andmetel). vallutab Tartu linnuse. · Rootsis ruunikivid · 1060 eestlaste vasturetk tähtsate Eestis langenud kuni Pihkvani. viikingite mälestuseks. Eestlased muinasaja lõpul (11.-12. saj) 1. Elatusalad a. Peamine maaharimine: · Künnipõllundus, rauast ader · Oder ja talurukis · Kahe- ja kolmevälja süsteem talivili suvivili kesa · Adramaa põllumaa, mida hariti ühe adraga. b. Loomade pidamine: eriti arenenud Lõuna-Eestis (veised, hobused, lambad, kitsed, kanad, sead) c. Küttimine, kalapüük, metsmesindus (mesi oli ainus magus aine, vahamesindus Lääne-Euroopa kaubanduses) d. Käsitöö: · Relvasepad raua tootmiseks ja töötlemiseks. · Pronks- ja hõbeehted. · Savinõud e. Kaubandus:
1783. aastal kehtestas Katariina ka Balti kubermangudes Balti asehalduskorra. Aadli tahtmiste täitmisega maandas pingeid. Mõisamajandus Mõisamajanduse A&O on ajast aega olnud teraviljakasvatus ja selle realiseerimine (väljavedu erinevatele turgudele, peamiselt Lääne-Euroopasse, Amsterdami). 18. sajandil tuleb Lääne-Euroopa kõrvale ka Venemaa turg ja uued suured tarbijad. Venemaal on alati olnud viljast suur puudus. Peamised kultuurid, mida siin kasvatati olid talurukis, oder. Teised viljasordid (kaer ja nisu) on olnud väiksema osatähtsusega. 26 Viimaste osakaal ca 20%. Teatavad agrotehnilised muudatused suurendavad vilja hulka. Mõisamajanduse juures tuleb silmas pidada, et kui toimub restitutsioon, algab ka mõisamajanduse ekstensiivne areng. Kohe pärast Põhjasõda, kui paljud talumaad olid omaniketa, siis neid talumaid hakati mõisastama. 18
annaabi.ee 
