16. sajandil pärisorjastamine lõpetati, kehtestades keeluaastad ja määraastad. 1649. aasta Maakogu seadustik vormistas pärisorjuse Venemaal seaduslikult ja muutis mõisa kirjetesse kantud talupojad mõisniku pärandvaraks. 18. sajandi algul levis pärisorjus ka Ukrainasse. 1760. aastal said mõisnikud õiguse oma vastuhakanud talupoegi karistuseks Siberisse saata. Pärisorjus kaotati Venemaal 1803., 1842. ja 1861. aasta talurahvareformiga. Neist viimane jõustus 3. märtsil (vkj. 19. veebruaril) 1861 ja seda peetakse pärisorjuse kaotamiseks Venemaal, kuid mitmel pool Venemaa keisririigis, peamiselt Kaukaasias, toimus see hiljem ja näiteks Kalmõkkias alles 1892. aastal. Aadlite elulaad Aadli elulaad ja rüütlikultuur K Edgar T Relvastus Sõditi peamiselt hobustel. Relvadeks põhiliselt piik , mõõk , hiljem kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Kanti metallist
Friedrich II aga ei jätnud Preisimaa hiigelarmeed kasutamata vallandades juba esimesel valitsusaastal sõja Austriaga ja annekteerides Sileesia. Pärisorjuse kaotamise algus Kesk- ja Ida-Euroopas. Kuigi Lääne-Euroopas algas pärisorjusest vabaksostmine juba 13. sajandil, oli näiteks Prantsusmaal veel 1789. aastal 7% talupoegi pärisorjad. Pärisorjus kaotati enamikus riikides ajavahemikul 1721–1820. Pärisorjus kaotati Venemaal 1803., 1842. ja 1861. aasta talurahvareformiga. Taani kui Põhjamaa valgustuse sümbol. Christian VII valitsusaeg [1766–1808) tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friedrich Struensee (1732–1772). Aastatel 1770–1772 kaotati tsensuur ning kehtestati täielik trükivabadus. Taanis sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine. Kohtuistungid muudeti avalikuks ning deklareeriti kõigi inimeste võrdsust seaduse ees