rajamine. Helsingis 1910.a. 136 000 elanikku. Venestus ei avaldunud Soome majanduses! 29 Moodsa demokraatia ja parlamentalismi areng Põhjamaades (1814-1921) Norra, Taani ja Rootsi arengu ühisjooned 19.sajandil: Võitlus konservatiivide ja liberaalide vahel. 1870-1920 kujunesid moodsad parteid, mis on jäänud püsima (stabiilsus): kaardil konservatiivid, liberaalid, sotsdemokraadid (+tsentrumisse jäävad talurahvaparteid) Norra sisepoliitika ja demokraatia areng Radikaalseim teerajaja põhjamaades: demokraatlik Eidsvolli põhiseadus (1814) koos parandustega. Mh majandusprobleemide tõttu purunes esialgne talurahva ja eliidi (ametnikud ja majandustegelased) omavaheline liit, nende rühmade omavaheline pinge. Eliidi hulgas 2 voolu: konservatiivsed patrioodid = jäik põhiseaduslik konservatism/liberaalse põhiseadusliku suuna pooldajad= reformimeelsus
kus arreteeriti terve hulk kohalikke insenere, keda süüdistati kahjurluses, pandi nende süüks varingud, inimeste hukkumised, tehnika rikki minekud jne. Hiljem on selge, et need juhtumid olid, aga mitte inseneride süül. Insenerid anti kohtu alla, korraldati avalik kohtuprotsess, kõik süüalused võtsid süü omaks ja mõisteti pikemaks ajaks sunnitööle. 1930 leidis aset järgmine avalik pol protsess- kohtualused olid nn Talurahvapartei liidrid. Mingit talurahvaparteid tegelikult ei olnud, see fabritseeriti, püüdes näidata, kuidas endisaegsed spetsialistid on püüdnud kollektiviseerimisprotsessi õigelt teelt kõrvale kallutada. 1931 järgmine protess nn Tööstuspartei liidrite üle. 1931 veel üks protsess VSDTP KK Vm org- vähemlaste organisatsioon, taas olematu. Kõik protsessid toimusid avalikult, neist räägiti palju. Oluline ka see, et kõik süüalused tunnistasid kohtus ise ennast süüdi
annaabi.ee 
