Nälga suri paari aasta jooksul u. 200 000 inimest. 1974. aastal puhkes feodalismivastane revolutsioon ja troonilt kõrvaldati haile Selassie I ning kaotati monarhia. 1977 sai võimule Haldusnõukogu esimees Mengistu Haile Mariam. Sotsialistlikule arenguteele asunud riigis hakati teostama radikaalseid reforme: natsionaliseeriti pangad, suuremad tööstus-, kaubandus- ja veondusettevõtted ning maa, kehtestati 8-tunnine tööpäev, palgamiinimum. Moodustati ka Üleetioopialine Talurahvaliit. Uue võimu poliitika põhjustas sise- ja välisreaktsiooni elavnemise. 1977 alustas Etioopia sõda Somaali DV-ga, kuid sai lüüa. Iseseisvus kaitsmiseks sai Etioopia abi NSV liidult, Kuubalt ja teistelt sotsialistlikelt maadelt. Riigi esimeseks presidendiks sai 1995. aastal Negasso Gidada. Etioopia on praegu üks maailma vaesemaid riike. Suurt töötust rahva seast ning nälga püütakse parandada, kuid see on raske tänu suurele rahvaarvule. 70% rahvast on hetkel Etioopias töötud
tunnusta Leedu vabariiki ja hõivas Vilniuse. Sõjas Poola vastu NSVL oli liitlane Leedul. Leedu jäi Vilniusest ilma, sest Poola kavalusega hõivas Vilniuse ning annekteeris. 6. Leedu Vabariik 1920-1939: Parlamentaarne vabariik 1920-1926- 1920. aastal valiti Asutav Kogu, mis pani aluse konstitutsioonile Leedu Vabariigis. Kuulutati Leedu demokraatlikuks vabariigiks, ajutiseks pealinnaks Kaunas. Asutav Kogu koosnes 112 liikmest (Kristlikud demokraadid, Talurahvaliit ja Tööliste Föderatsioon). Liikmeskond oli noor - Alla 30-aastaseid 29 ja üle 50-aastaseid 8. 10. juunil 1920. aastal võeti vastu ajutise konstitutsiooni (seadusandlik ja täidesaatev võim). Kinnitati hümniks V. Kudirka "Isamaalaul", riigilipp (kollane-rohleine-punane) ja riigivapp (Punane vapikilp, millel on valge ratsarüüter, käes mõõk ja ristiga kilp). 1. augustil 1922. aastal Asutav Seim võttis vastu põhiseaduse, mille järgi valiti piiratud võimuga
ja poliitilised liikumised. Deklareeriti kõigi rahvuste võrdsust Leedust, seati eesmärgiks laialdase autonoomia kehtestamine ühises rahvuskubermangus, kus seataks sisse demokraatlik valitsuskord ning suhted teiste tsaaririigi rahvastega oleks föderatiivsel tasemel. Samuti nõuti koolide ametlikuks õppekeeleks Leedu keelt. Hilisem kommunist Mickievicius esitas ka iseseisva leedu vabariigi nõude, kuid saanud siis veel küllaldast toetust. Galvanauskase vedamisel asutati Leedu Talurahvaliit. Katoliiklik liikumine maapiirkondades poloniseerunud vaimulike vastu M.Krupavicius. 1906 aastal õnnestus ka leedulastel 15 saadikut, kellest 8 olid leedulased, saata valitud riigiduumasse. Küll aga ei suutnud midagi korda saata. Kaks esimest riigiduumat aga saadeti liigse radikaalsuse tõttu tsaari poolt laiali. 3. ja 4. riigiduumasse õnnestus leedulastel saada 4 kohta. Petras Leonas ja Martynas Ycias (õppinud Eestis Pärnu gümnaasiumis). Hiljem õppis
annaabi.ee 
