09.1976 Pekingis. Mao aastal 1927 8 aastaselt alustas õpinguid küla algkoolis, aga lahkus koolist 13.aastasena et aidata vanemaid 1912.-1918. aastatel käis Changshasi pedagoogikakoolis Mao Mao Mossleum Elukäik 1918. lõpetas Changshasi pedagoogikakooli ja rajas 1920 seal marksistliku ringi. Osales Hiina KP asutamisel 1921. 1925.-1927.a organiseeris revolutsiooni ajal talurahvaliikumist 1927.-1931. a. osales Hiina punaarmee loomises. 1935-1939 Keskkomitee sekretär, 1939-1943 Peasekretär ja 1943. a esimees. Oli 1949-54. aastatel Hiina RV Keskrahvavalitsusnõukogu ja Rahvarevolutsioonilise Sõjanõukogu esimees 1954-59. a oli Hiina RV ja Riikliku kaitsekomitee esimees. Ta kuulutas 1958 välja nn kolme punase lipu (patrei uue peajoone, suure hüppe ja rahava kommuunide) kursi, mis laostas maa majandust ning teravdas Hiina sise- ja välispol. olukorda
detsember 1933) Eduard Vilde oli eesti kirjanik. Ta töötas mitmel pool ajakirjanikuna, võttis osa 1905. 07. aasta revolutsioonist ja elas pärast seda 1917. aastani maapaos. Kirjanikuna alustas ta põnevuslugude ja naljajuttudega. Omandanud marksistliku maailmavaate, algatas Vilde kriitilise realismi "Külmale maale " 1896. Tema peateos on realistlik ajalooline romaan "Mahtra sõda" 1902, mis suure kunstilise jõuga käsitleb Harjumaa 1850. aastate talurahvaliikumist. Vilde on kirjutanud ka meisterlikke novelle ja psühholoogilise romaani "Mäeküla piimamees" 1916. Kõrvuti A. Kitzbergiga rajas ta eesti kunstinõudliku draamakirjanduse. 7. Loovülesanne Pane segiaetud tähtedest kokku raamatus esinenud talunimed. R V G I U Virgu O M S A D O Ä Mädasoo K J R A A Karja H O I K Kohi A A T O L J V Ä S - Väljaotsa
Miljukov. Vm oli ennekõike talurahvaühiskond, võinuks oletada, et poliitikas hakkavad ilma tegema agraarparteid, neid ka loodi, tuntuim Talurahva Liit. Vaatamata nende paljususele, jäi nende teguvõimsus allapoole igasugust arvestust. Põhjuseks ennekõike talurahva kogenematus poliitikas. Oli küll kaasatud Riigiduuma valimisse, kuid saadikutele anti tavaliselt kaasa selged ja konkreetsed ülesanded. Ei suudetud kohalikust erisusest kõrgemale tõusta. Ei tekkinud terviklikku talurahvaliikumist koondavat jõudu. Vasakmeelsed erakonnad- eripäraks ennekõike see, et olid tekkinud juba enne 1905 revol. II eripära see, et nende näol oli tegemist revol jõududega, siis enamjaolt oli nende tegevus keelustatud ja surutud põranda alla. Vasakmeelne liikumine sai alguse kahest allikast- Vm-l endal tekkinud revol liikumisest 1880ndatel, 70ndatel, pärast talurahva pärisorjuse kaotamist ja
annaabi.ee 
