peatükk lepinguõigusest. Kolmas raamat, mis on ühtlasi ka kõige pikem seaduse osa, on Eestimaa talurahva politseiseadus. Raamat on jaotatud kolme peatükki: esimeses peatükis on sätted politseikohtu kohta, teises üleüldised sätted politsei kohta (küla viljaaitadest, vallalaekast, hoolekandmisest ja kõrtsidest) ning kolmas peatükk sisaldab sätteid karistamise kohta. Neljas ehk viimane raamat sisaldab talurahvakohtu seadusesätteid. Raamat on jaotatud kahte peatükki, millest esimene räägib kõikidest Eestimaa talurahva kohtutest ning teine kohtupidamise viisidest. Neljale raamatule järgneb kaks lisa, millest esimene räägib õpetustest nekrutiandmise kohta ning teine sellest, kuidas mõista kohut, kui inimeste arv on suurenenud. 1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduses on koos lisadega kokku 590 paragrahvi. 1.3. 1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduse autor ja tõlkija 1816
tõgina ja hiljem arhivaarina. Samal aastal avaldas kirjanik oma kol-manda ajaloolise jutustuse «Vüst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed pävad'». 1898. a. haaras Bornhöe veel kord rädurikepi ja tegi oma pikima reisi, küastades Tügimaad, Palestiinat, Egiptust, Kreekat ja Itaaliat. Selle reisi mäkmeid on ta avaldanud raamatus «Usurädajate radadel» (1899). Päast väismaareisi Bornhöe abiellus ja asus elama Jõvi, kuhu ta oli mä aratud üem-talurahvakohtu eesistujaks. Sellest ajast on päit tema viimane ilukirjanduslik teos --jutustus «Rollid», mis ilmus 1902. a. ajalehes «Uus Aeg» ja jägmisel aastal raamatuna. Alates 1912. a. sai Bornhöe elukohaks Narva, kust ta käs Jõvis kohtuistungeid pidamas. 1919. a. mä arati Bornhöe rahukohtunikuks Tallinna. Sellel tö okohal ta surigi ametisõdul saadud kümetuse tagajäjel 17. novembril 1923. aastal. Kopli kämistult, kuhu Bornhöe oli maetud, toodi tema põm 1951. a. Tallinna Metsakalmistule.
annaabi.ee 
