kehtestamine. Liivimaal võeti samasugune asi vastu 1804.a. Lisaks talude päritavale kasutamisõigusele nähti Liivimaal ette ka teokoorimiste normeerimist (vastavusse viimine talu majandsuliku kandevõimega). Keelati ka talupoegade müümine ja võõrandamine. Piirati mõisnike kodukariõigust, taluperemehed vabastati sellest üldse. Vallakohus loodi nii Eesti- kui Liivimaal, kus kohtumeesteks olid talupojad ise, kuigi kohtud jäid mõisnike kontrolli alla, aitas talurahavakohtute rajamine oluliselt kaas a tualupoegade eneseteadvuse ja õiglustunde kasvule, olles selliselt esimeseks sammuks talurahva omavalitsuse rajamise suunas. 1816. Eestimaal ja 1819.Liivimaal kinnitas Aleksander I uue talurahvaseaduse. Aadelkond loobus kõigist seinstest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks. Samas aga tunnistati maa mõisniku ainuomandiks, et oma talus
Liivimaal võeti samasugune asi vastu 1804.a. Lisaks talude päritavale kasutamisõigusele nähti Liivimaal ette ka teokoorimiste normeerimist (vastavusse viimine talu majandusliku kandevõimega). Keelati ka talupoegade müümine ja võõrandamine. Piirati mõisnike kodukariõigust, taluperemehed vabastati sellest üldse. Vallakohus-loodi nii Eesti- kui Liivimaal, kus kohtumeesteks olid talupojad ise, kuigi kohtud jäid mõisnike kontrolli alla, aitas talurahavakohtute rajamine oluliselt kaasa talupoegade eneseteadvuse ja õiglustunde kasvule, olles selliselt esimeseks sammuks talurahva omavalitsuse rajamise suunas. *1816. Eestimaal ja 1819.Liivimaal kinnitas Aleksander I uue talurahvaseaduse. Aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks. Samas aga tunnistati maa mõisniku ainuomandiks, et oma talus edasi