Kolmandal või neljandal lauluööl kogunes Lasnamäe veerule tohutu suur inimmass. Nad nad olid korraks tummaks jäänud ning vaatasid hirmuga üle õla,et kas Lasnamäe on äkki ärganud ja tuleb väljaku laulvale rahvale kätte maksma. Hirm haihtus kohe, kui said teada, et tegu on lauluhuviliste, mitte ründajatega. Meenutab pöördelistel öölaulupidudel eestlasi vabaks laulnud ansambel Rodeo. 17. juunil 1869. aastal tekitasid talupojavankritel saabunud lauljad suviselt vaikses Tartus rohkesti elevust. Lauljate rühmi nähti imetlemas 1848. aastal Barclay de Tollyle püstitatud mälestussammast ja jutlemas raekojaplatsil. Raekoja uhke hoone on seal seisnud juba aastast 1786 ja pidupäevaks oli ta dekoreeritud rikkalikult lippudega. 18. juuni oli laulupeo esimene päev ning algas vara. Juba kell 6 varahommikul mängisid Väägvere ja Tsooru pasunakoorid Jaani ja Maarja kiriku tornis koraali. Kella 9 ajal
A. Zwyssig "Suure rõõmu päev on tulnud" Häser "Kui jõed rõõmsast jooksevad" J. Kalliwoda "Kui meie vaim siin linnu tiivul" F. Abt "Õhtu kellad" Fr. Pacius "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" K. Collan "Mul meeles seisab alati" A. Kunileid-Saebelmann "Mu isamaa on minu arm" A. Kunileid-Saebelmann "Sind surmani" 6 Pidupäevad 17. juunil 1869. aastal tekitasid talupojavankritel saabunud lauljad suviselt vaikses Tartus rohkesti elevust. Lauljate rühmi nähti imetlemas 1848. aastal Barclay de Tollyle püstitatud mälestussammast ja jutlemas raekojaplatsil. Raekoja uhke hoone on seal seisnud juba aastast 1786 ja pidupäevaks oli ta dekoreeritud rikkalikult lippudega. Kontsertide jaoks oli üüritud Ressource'i seltsi aed, mis asus praeguse Tartu Peetri kiriku vastas. Laulupeo peaproov toimus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski