1802. aastal kinnitati Eestimaa talurahvaregulatsioon ,,Iggaüks", millega mõisnikud kitsendasid veidi oma õigusi. Talupoegade koormiste määra ja kodukari piire aga ei täpsustatud. Sellepärast koostasid rüütelkonnad 1804. aastal nii Eesti- kui Liivimaal uued talurahvaseadused. Nendega määrati kindlaks talude kohustused oma mõisate ees. Naturaalandamid vähenesid, kuid mõnel pool kasvas teopäevade arv. 1804.-1805. aastal olid Eesti ja Liivimaal talupojarahutused (nt Kose-Uuemõisas), sest talupojad ei saanud vakuraamatutest aru ja arvasid, et mõisnikud kiusavad neid ilma loata. Seni ajani arutati talupoegade olukorra parandamist pärisorjuse raames, kuid 1810. aastal asus Eestimaa rüütelkond arutama pärisorjuse kaotamist mõisnikele soodsatel tingimustel. Napoleoni sõjakäik Venemaale katkestas töö seaduse kallal, kuid 1816. aastal kuulutati Eesti ja 1819. aastal kuulutati Liivimaa talupojad isiklikult vabaks. Seaduste tingimused: 1
Restitutsioon ning aadlimatriklite sissekandmine; Koostati aadlimatriklid, kuhu kanti aadlisuguvõsade nimed. Nii kaitsti oma majanduslikke ja poliitilisi eesõigusi sisserändajate eest. Immatrikuleeriti ( uute liikmete vastuvõtine) vähe. Viidi läbi restitutsioon riik andis tagasi eramõisad nende endistele omanikele, kes siiani pidid maksma renti oma mõisa kasutamise eest. Asehalduskorra ajal toimunud muudatused; Katariina II otsustas Venemaa valitsuskorralduse ühtlustada, põhjuseks talupojarahutused Venemaal. Muudeti haldusjaotust, valitsemiskorraldust ning maksukorraldust. Eestimaal lisandus senisele 4le maakonnale Paldiski maakond. Liivimaal tekkis 2 maakonna asemele 4:Pärnu, Tartu ning uued Viljandimaa ja Võrumaa. Kõik maakonnakeskused said linnaõigused. Baltisaksa vaimuelu; Vabadus vaimuelus. · Pietism Luterluse alaliik, mis rõhutab jumalale kuulekumist ning vagalust. · Hernhuutlus - pietismi rahvapärane variant levis talupoegade seas ning ühendas neid.
annaabi.ee 
