tekkele (eelkõige paremaks muuta. Kunstnik muudatused luules, kuhu ehk geenius ehk eriline, tuli ka sentiment sisse) Jumala sarnane, ei allu 19.saj algust valitseb luule reeglitele kirj palju kurbi Rom peamine zanr- armastusluuletusi lüürika. Rohkem !- looduse teema; looduse- metafoore, tähenduste ja talupojanostalgia, sest mõtestamisi. Ka proosa on ühiskond aina allutatud lüürika reeglitele industrialiseerub: Samm-sammult hakkavad . James Thomsoni poeem kunst, muusika ja kirj ,,Aastaajad" (tõlgiti palju), käima käsikäes sama motiiv tuli ka Segatakse ülevat ja
sajandi 2. poolel hakkavad olema eelduseks romantismi tulekule. Kuigi valgustuse raames me luulest põhimõtteliselt ei rääkinud, oli ju romaani õitsengu aeg. 19. sajandi algust valitseb aga luule ja lüürika ning selle peal on ka lugeja tähelepanu. Sajandi vältel tuleb lugejaid juurde ja kasvab ka huvi. Luulesse tuleb ka see tunne, sentiment, sisse. Kirjutatakse palju kurbi armastusluuletusi. Märgatav on see, et üle suure aja tuleb luulesse looduse teema. Tekib looduse- ja talupojanostalgia, sest ühiskond on muutumas industriaalseks. Seda saab tähistada autoriga James Thomson (šotlane, tema poeem „Aastaajad“). See motiiv tuleb mängu ka kujutavas kunstis ja muusikas (Vivaldi, Tšaikovski). Thomsoni poeemi tõi inglise klassitsismi Alexander Pope. Ta oli õukonnapoeet ja tollal tähtis. Poeemis räägitakse aastaaegade vaheldumisest ja kirjeldatakse neid. Thomsoni teost tõlgiti väga paljudesse euroopa keeltesse. See poeem saab läbivaks -> looduse teema.
annaabi.ee 
