Romantism oli ka maailmavaade, mis otsis üllaid kangelasi ning väärt ideaale minevikust, iseäranis keskajast, samuti kaugetelt aladelt. Kaasnes huvi tõus rahvaluule ja muinasjuttude vastu (vendade Grimmide tegevus Saksamaal). Esimene eesti poeet Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) oli läbi ja lõhki romantik nii elus kui loomingus. Kreutzwaldi poolt kirjutatud ,,Kalevipoeg" on samuti romantistlik teos. Põlastusväärse, laisa ja viinalembese talupojamassi asemel heisatus romantilisele pilgule salapärane muistne rahvas, kes on õnnetumal kombel kaotanud oma maa ja vabaduse, kuid kes hoiab hingepõhjas elus ,,esivanemate varandust" regilauludesse, rahvajuttudesse, mõistatustesse ja vanasõnadesse kätketud tarkust ning mälestust kuldajast.
See lõi mõningaid eeldusi ka eestlaste väljatulekule oma teisejärgulise matsirahva seisundist. Läbi ja lõhki romantik oli ka eesti esimene poeet- Kristjan Jaak Peterson (1801-1822). Faehlmanni poolt algatatud ja Kreutzwaldi poolt valmis kirj ,,Kalevipoeg" on samuti romantistlik sisult ja vormilt. Kaudselt aitasid kõik need asjaolud kaasa, et eestlasi hakati vaatlema natuke teise pilguga. Põlastusväärse, laisa ja viinalembelise talupojamassi asemel heiastus romantilisele pilgule salapärane muistne rahvas, kes on õnnetumal kombel kaotanud oma maa ja vabaduse, kuid kes hoiab hingepõhjas elus ,,esivanemate varandust"-regilauludesse, rahvajuttudesse, mõistatustesse, vanasõnadesse kätketud tarkust ning mälestust kaugest kuldajast. Mida aeg edasi, seda tõenäolisemaks muutus, et sellise pilguga hakkavad ennast vaatama ka eestlased ise.
(pidid oma maavaldust haldama). Maapiirkondade valitsemisel jätkati Alexandi praktikat. Kasutati vanu struktuure. Seleukiidide riik jagunes satraapiateks, Egiptus nomiateks. Säilitati enamasti ka maksukogumissüsteemid. Püüti üle võtta kõik, mis oli otstarbekas, muuta nii vähe kui võimalik. Egiptuses on märke, et vana sunnismaiste talupoegade eksplauteeri-missüsteemi üritati nüüd maksimaalselt ära kasutada. Pärisorise elanikkonna koormisi pigem suurendati. Egiptuse talupojamassi olukord halvenes varesemaga võrreldes. Maapiirkonnad valdavalt ikkagi põliselanikest varustatuks, kreeka keel ei levinud sinna nii väga. Hellenistlik ühiskond oli nagu kahetine: linn oli helleniseeru-nud, maapiirkond mite nii väga. Linnas kreeklased domineerisid. Rikkused voolased maalt linnadesse (põliselanikelt kreeklaste kätte). Kreeka linnad, kasutades idamaiseid rikkusi, omasid võimsamaid rahalisi vahendeid, kui neil varem oli olnud uhkemad ehitised. Jätkus linnades ka orjandus
annaabi.ee 
