Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti –ja filosoofiateaduskond. Ülesanne nr.4 Selgita, kes olid ja millist osa Eesti ajaloos omavad järgmised isikud: Johan Skytte – Tartu ülikooli rajamise algataja Johann Reinhold Patkul - baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda Bengt Gottfried Forselius – eesti talupoistele mõeldud tasuta seminari asutaja, kooliõpetaja ja õpikute autor, samuti uute metoodikate kasutaja ning eesti keele reformija. Ignatsi Jaak - Kambja kihelkonnast pärit üks parimatest Forseliuse õpilastest, kelle Forselius Stockholmi kaasa võttis, et tõendada eesti poiste hiilgavaid võimeid Rootsi kuningale Johan Hornung - 1893. ilmus tema ladinakeelne eesti keelne grammatika, mis arvestas rohkem eesti keele eripära Andreas Virginius - tõlkis 1686.a
võitluseks talupoegade hulgas levinud väärusu nähtustega 21. Miks oli luteri kirik huvitatud rahvahariduse korraldamisest?-Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam, et iga inimene saab õndskas tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga inimene piiblit lugema 22. Anna hinnang B.G. Forseliuse tegevusele Eesti kultuuriloos.-Forselius on talurahakoolide rajamise poolest väga tähtsal kohal. Tema korraldas esimese seminari, kus õpetas talupoistele selgeks lugemise ning ka andis algteadmisi usuõpetusest, rehkendamisest, saksa keelest ja raamatukõitmisest. Tublimad võisid asuda tööle koolmeistritena kihelkonnakoolides. Käis ka oma kahe õpilasega kuninga jutul ning kuninga oli nõusolekuga võttis Liivimaa maapäev vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool ning seada ametisse koolmeister 23. Millised probleemid ilmnesid seoses eestikeelse kirjasõna väljaandmisega 17. sajandil? Kuidas
● Esimesed eesti keele grammatikad 1637 - H. Stahli põhjaeesti grammatika - Tema kujundatud ebaühtlane kirjaviis lähtus saksa keelest, mõeldud sakslastele 1648 - J. Gutslaffi lõunaeesti grammatika -ladinakeelne 5. Bengt Gottfried Forselius eesti rahvahariduse ja kirjakeele arendajana, õp lk 84 + konsp, töölehed ● Rahvakoolide juurutaja (Mis moel?) - Forselius õpetas talupoistele päris tasuta lugemist, kirjutamist, usuõpetust. Natuke arvutamist, kirikulaulu, saksa keelt ja raamatuköitmist. ● Vana kirjaviisi looja - Praktikuna märkas Forselius, missuguseid raskusi on eestlastel Stahli-pärase kirjavara omandamisel. Forseliuse aabitsates avaldub tema uudne kirjaviis. See ei tähendanud kardinaalset murrangut ortograafias ja senisest täiesti erinevatelt alustelt
annaabi.ee 
