meenutama ja ta teosed ülistama. Kirjaniku oleks ära päästnud süütu neitsi suudlus, aga kuna sellist matusel ei olnud, siis mateti mees maha. 1926 1933 ,,Tõde ja õigus" I III osa on tihedalt seotud biograafilise materjaliga, tõsieluline ainestik ja tegevuspaik. Andres ja Indrek läbivad kõiki osi. Autor kujutab inimese arengut ja olelusvõitlust, mille käigus vahendid aja möödudes muutuvad. I osa võitlus maaga (kultuuri arengu esimene aste) talupoeglikul tasemel. Võideldakse subjektiivsete tõdede eest ning võideldakse visalt ja hoolimatult ja leppimist ei toimu. II osa kandub kõrgemale kultuurilisele tasemele. Võitlus jumalaga, väljendab ateismi. Inimese vahekord jumalaga Indrek läheb Mauruse kooli ja tutvub Tiinaga (ratastoolis neiu) ja ütleb, et kui Tiina käima hakkab, usub ta jumalasse. Tüdruk hakkas käima, kuid Indrek seda ei teadnud ja ei näinud. III osa võitlus ühiskonna ümberkujundamise eest
kirjanikud (nt E. von Keyserling oma impressionistliku, Baltimaade-ainelise proosaga). 19.saj oligi baltisaksa kultuurielu kõrgaeg. Kujunenud baltisaksa kultuurivälja võib pidada laia saksa kultuurivälja üheks osaks, n-ö kultuuriprovintsiks,oma tugevate kohalike eripäradega. Välja oli kujunemas ka iseseisev eesti kultuuriväli. Baltisakslaste vaatepunktist olid kõik tekkivad eestlaste seltsid, ajalehed, laulupeod jne pelk saksa kultuuri peegeldus, kõrgkultuuri matkimine talupoeglikul tasemel, millel puudus iseseisev tähendus ja millesse parimal juhul suhtuti üleoleva heatahtlikkusega. 1838.a asutati Õpetatud Eesti Selts, mille rajajaks oli eestlane, arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann. Klassitsism ja romantism (lk 156) 19.saj I poolel valitses kultuuri-ja kunstielus klassitsism. Näitekirjandus jälgis antiikdraamade reegleid, kujutav kunst antiikkunsti kaanoneid ja arhitektuuris matkiti antiikset vormikõnet. Üheks kaunimaks
annaabi.ee 
