Litzmann viis ellu Berliini poliitikat.) * Maa haldamiseks loodi ka Eesti Omavalitsus eesotsas Hjalmar Mäega. * Eesti omariiklust ei taastatud. * Saksamaa eesmärgiks on Balti riikide liitmine oma riigiga. Saksa okupatsiooni poliitika * 3 a jooksul hukati 7000 EV kodanikku Kalevi-Liiva, Klooga ja Tartu koonduslaagrites. Hukati kõik juudid, mustlased (eestlasi oli u 4-5 tuhat) + kümned tuhanded muudest riikidest sisserännanutest. * Kogu majandus rakendati sõja teenistusse: talupoegale kehtestati kohustuslikud müüginormid, tööstusettevõtted allutati Saksa kontsernidele. * 1941 sügisel algas vabatahtlike värbamine politseipataljonidesse, keda kasutati võitluses partisanide vastu. * 1943 anti lubadus kõik natsionaliseeritud varad tagastada. (Kuid seda ei tehtud!!) Lubati ka soodustusi sõjaväkke astujaile ning tehti Uluotsale ettepanek kuuluda valitsusse. * Uluots nõuab Eesti iseseisvuse tunnistamist. Kuna seda ei tehtud, jooksis ka iseseisvumispüüe liiva.
alandasid kaupade hindu, elujärje paranemine tõi kaasa rahvaarvu suurenemise. Uues linnaühiskonnas elamistingimused järjest paranesid, agulid korrastati, rajati veevärk ja kanalisatsioon, tänavad olid valgustatud, transpordina kasutati trammi, vabaaja veetmise võimalused suurenesid, kuid kuritegevus, kerjamine jäid siiski alles. Kodanlus on ühiskonna keskklass, kes vastandub end ühelt poolt aadlile ning teiselt poolt talupoegale ja töölistele. Proletariaat on palgatöölised. Imperialism on suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. Imperialism tekkis suurriikide omavahelise konkurentsi alusel, taheti teistest paremad olla. 10. POLIITILISED ÕPETUSED 19. SAJANDIL (õpiku II osast lk 14-16) Iseloomusta lühidalt järgmisi poliitilisi voole: konservatism, liberalism, rahvuslus, sotsialism (sh sotsialism-utopism), marksism
annaabi.ee 
