täielikult eesti talupoegade pärisorjus.Kuningal oli vaja aadlike toetus, aadlikud surusid peale pärisorjust ja sellepärast ka järeleandmine ja pärisorjuse kehtestamine. Rootsi ajal muudeti ümber kohtukorraldus ja kohtuvõim. Varasemalt pm aadlike suva all. Kujunes kohtu võim erinevaks Liivimaa ja Eestimaal Eestimaa Liivimaa 1.Esimese astme kohus adrakohus. Tegeles 1.Sillakohus talupoegadevaheliste asjadega. 2.Maakohus Oli üks talupojast kohtunik, kelle hääl küll väga 3. aste Riiklik lossi kohus(eestimaal puudus)- ei maksnud, aga ta oli olemas sisuliselt aadlike jaoks 2.Teine aste oli meeskohus, kuhu läksid ainuld 4. kõige kõrgem Liivimaa õue kohus, mis asus aadlike vahelised asjad. Teoreetiliselt oli Riias talupojal õigus adrakohtu otsus edasi kaevata , aga seda ei tehtud kunagi 3.Kõige kõrgem oli Estimaa Ülem maa kohus-
Otsustati vastu võtta kas uut dokumenti : ,,Eestimaa Tallorahwa Seädus" ning ,,Eestimaa Tallorahwa Kohto-Seadus ehk Walla-Kohto Kässo-raamat" 10. Esimene neist fikseeris koormised talupoegadele ehk teoorjust, teine aga kajastas talupoegade isiklikke õigusi ning vallakohtute tegevust. Kohtu ülesandeks oli järelvalve pidamine talupoegade tegevuse üle, see tähendas seda, et talupojad maksaksid mõisnikele õigeaegselt koormisi, et talumajapidamine ja suhted naabritega korras oleksid. Talupoegadevaheliste tülide lahendamine jäi samuti vallakohuste ülesandeks. Lisaks anti talupoegadele õigus omada vallasvara, millel polnud seni ajani seaduslikku alust. Talupoegi aga uues seadused ei rahustanud ning nad ise arvasid, et uued seadused on võltsitud ning mõisnikud on õige seadusetähe ära peitnud, kuna uued seadused ei olnud nende suhtes väga soodsad. Talupojad muutusid eriti ärevaks 1805.aastal ning Eestimaal puhkes mitu vastuhakku aadlike ja sõjaväelaste vastu. 4.3 1816
annaabi.ee 
