Jakob Hurt pidas vajalikuks rahva vaimset, kultuurilist ja eetilist arengut. 7. Hurda 3 soovi: Kõnes toonitas Hurt seda, et eestlased peaksid end rohkem harima enam lugema ja kõrgema kooli asutama, aga seejuures ikkagi eestlasteks jääma. 8. Jakobsoni teened eesti rahvale: Carl Robert Jakobson (1841 1882) pidas tähtsaks talupoegade harimist. Unistuseks oli luua näidistalu kus õpetada tulevastele talunikkele tööd. Jakobson avaldas ka mitmesugust kirjavara mis sisaldas talupidamis juhiseid. Jakobsoni 1870. aastal peetud 3 isamaakõnet olid tolleaegse Eesti poliitilise iseseisvuse esimseteks ettekuulutajateks. Jakobson tegi ajalehe Sakala ja mis oli ärkamisaja üks loetumaid lehti. 9. Kalevipoeg: Fredrich Reinhold Kreutzwald (1803 1882) oli mees kes tegeles paljude asjadega. Ta tegeles palju kirjandusega. Tema peateos oli eepos "Kalevipoeg" mida ta otsustas peale Faehlmanni surma jätkata. Eeskujuks selle loomisel
Koidula luuletusi. 1870-ndail aastal sai CRJi peamiseks tegevusülesandeks eesti põllmeeste organiseerimine. 4.juulil 1870. a. võttis ta osa Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi asutamiskoosolekust. Sügise jooksul pidas ta seltsis viis ettekannet, milles kõneles külvikordadest, aiandusest, hobusekasvatamisest ning puukoolist. 1871. a. alustas Jakobson ,,Teadus ja Seaduse põllul" II osa trükkiandmist. Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamis-juhendeid. Veel ilmus tal raamatuid "Kuidas põllumees rikkaks saab" 1874. aastal, "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" 1876. aastal, "Sakala kalender põllumeestele" 1880. aastal jpm. Nende raamatutega pani ta aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele 2.6 Esimene üldlaulupidu Veel oli üheks üldrahvuslikuks ürituseks, millega Jakobsonil kokku puutus oli esimese üldlaulupeo korraldamine. Laulupeo mõte tekkis küll Jannsenil, ent tegelikuks
annaabi.ee 
