tugev puuviljalisus, mis aastatega taandub, lastes tamme mõjul üha enam esile tõusta pähkli-, tubaka-, vanilje- jm nüansse. Apellatsioonireeglitega on paika pandud vaid teatud nõuded, millele kokkusegatavad baasalkoholid vastama peavad, kogu muu maitseharmoonia sõltub suuresti segaja meisterlikkusest. Liigitus Suurtootjate hulka kuuluvad sellised tipptegijad nagu Pére Magloire, Boulard, Busnel. Nende kõrval on hulgaliselt litsentseeritud väikeettevõtjaid nagu talupidajast Suzanne Rufin, kelle aastane tootmiskogus piirdub paari vaadiga, mis ei jõua kunagi rahvusvahelise ulatusega jaemüügivõrku. Kehtiva seaduse järgi võib kalvadosena kaubastada toodet, mis on destilleerimise järel minimaalselt kaks aastat tammevaadis laagerdunud. Eriealiste kalvadosepartiide segamisel peab markeering näitama neist noorima vanust: *** või Fine - miinimumiks 2 a Vieux või Réserve - miinimumiks 3 a VO, Vielle Réserve, VSOP või Grand Solage - 4,5 a
04.2007) ega Haapsalu Muuseumil. 130 Lääne Elu 1932, 16.07. 131 Viruskundra 1995, november, lk 5. Kõnealuse foto originaali pole õnnestunud leida, Viruskundras ilmunud koopia kvaliteet aga ei võimalda veelkordset kopeerimist. 132 Hendrik “Hints” Juurikas (1921–2004) on tähelepanuväärne isik Eesti muusikas, olles üle 50 aasta Võru muusikaelus kesksel kohal nii saksofonisti-klarnetisti, orkestrijuhi, pedagoogi kui muusikakooli direktorina. Tema talupidajast isa Jaan, kelle Uue-Järve talu asus Tali vallas, oli tsaariarmees puhkpilliorkestris kornetit mänginud, lisaks sellele oskas ta ka viiulit (Viruskundra 1995, nr 5, lk 4). Isapoolse vanaisa juures tegi 4-aastane Hendrik varakult tutvust ka grammofoniga ja seda kaudu süvamuusikaga. Hendrik on ka Juurikate muusikutedünastia esiisa – tema poeg Tiit Juurikas on tunnustatud levimuusika pianist-arranžeerija, pojapoeg
annaabi.ee 
