Varem hakkasid kohvi jooma antvärgid ja mõisaga tihedamalt kokkupuutuv kiht. Eestiski kaasnesid kohviga jutud selle kahjulikkusest. O.W. Masing laitis oma Vahelugemistes kohvi hoopis maha ning Fr.R. Kreutzwaldki araabia mustikut suurt ei soovitanud. Laideti eriti vaesema rahva kohvijoomist: see ei andvat tööks vajalikku energiat, ainult kurnavat organismi. Eestlaste seas hakkas kohv laiemalt levima 19. sajandi lõpupoolel, ulatuslikumalt juurdus see 1930. aastail. Kui vaadata Taluperenaises soovitatud söögisedelit, siis 1920. aastate lõpul soovitati kohvi reeglina pühapäevaks hommikusöögi juurde, harvem ka nädala sees paaril hommikul; 1930. aastate lõpul oli kohv menüüs sagedamini. Kohvijoomine suurenes järkjärgult: algul joodi kohvi suuremate pühade ajal ja pidudel (n. pulmade ja varrude puhul, pühapäeviti enne kirikusse ninekut, talgutel). Aja jooksul
O.W. Masing laitis oma Vahelugemistes kohvi hoopis maha ning Fr.R. Kreutzwaldki araabia mustikut suurt ei soovitanud. Laideti eriti vaesema rahva kohvijoomist: see ei andvat tööks vajalikku energiat, ainult kurnavat organismi. Eestlaste seas hakkas kohv laiemalt levima 19. sajandi lõpupoolel, ulatuslikumalt juurdus see 1930. aastail. Kui vaadata Taluperenaises soovitatud söögisedelit, siis 1920. aastate lõpul soovitati kohvi reeglina pühapäevaks hommikusöögi juurde, harvem ka nädala sees paaril hommikul; 1930. aastate lõpul oli kohv menüüs sagedamini. Kohvijoomine suurenes järkjärgult: algul joodi kohvi suuremate pühade ajal ja pidudel (n. pulmade ja varrude puhul, pühapäeviti enne kirikusse ninekut, talgutel). Aja jooksul muutus tavaliseks pühapäevane kohvijoomine,
annaabi.ee 
