Loobuti rahvaesindustest, rõhutati rahvuse ühtsust, arendati välja mitmeastmeline politseiaparaat. Kehtestati "Tsiviilkoodeks" (kodanikud üheõiguslikud). Ühiskond. Keisririigi ajal kaotati igasugused maj.piirangud ja mindi üle vabale turumajandusele. Kehtestati kaitsetollid ja Srb vastu kuulutati kontinentaalblokaad. Kodanlus tugevnes, uusrikkad olid ühiskonna tipus. Oluline roll oli sõjaväel. Seal oli nii vabatahtlikke kui ka sunniviisiliselt värbatuid (enamik taluopojad). Sõjaväelased pidasid end tsivilistidest paremaks. Rahvast võõrandus ohvitserkond. Nap I taastas aadlitiitli ja lõi lisaks kesririigi aadli tiitli. Esimene kesririik hävis sõdades Euroopa riikide koalitsiooni vastu. Pr väed said lüüa Rahvastelahingus, Nap loobus troonist, pöördus aasta pärast tagasi, toimus Waterloo lahing (kaotus) ja Nap oli sunnitud uuesti troonist loobuma.
Uue keisri kroonis kirikupea Konstantinoopoli patriarh. Võimu hakati vere läbi pärandama 11 sajandil, riigi languse ajal. o Riiki korraldas keisri valitud aristokraatlik ametkond. Bütsants 'i sõjavägi oli alates 7 sajandist jaotatud strateegide juhitud teemadeks ehk ringkondadeks. Sõjaväe põhiline osa oli maakaitsevägi ehk stratioodid, kellele anti maatükk millega end elatada ja relvastada. TALUOPOJAD o Maaharijad moodustasid enamiku elanikkonnast, nad olid vabad ja maksukohustusega, mis oli riigi üks peamiseid sissetulekuallikaid. Talupojad omasid maad, ent maksujõuetuse korral võeti neilt maa ära. Hiljem tekkis probleem suurmaaomanike kokkuostmisest, ehkki riik püüdis talupoegi aidata, oli 11 sajandiks nende laostumine sõjaväe nõrgenemise ning riigi lagunemise üks põhjuseid. LINNAELU, KAUBANDUS, KÄSITÖÖ
annaabi.ee 
