põhihulk) g) Kohanimekooslus – mingil konkreetsel alal tarvitatav nimehulk, mis moodustab teatava terviku. Eestis peamiselt 2 tüüpi: krunditud maadele omane (asustusnimekeskne, talule anti maatükk, mis enam ei muutunud, keskseks sai talunimi, nt Jaani talust said Jaani põld ja mägi) ja lapimaasüsteemilise omane (ühismaad jagati lappideks, loodusnimed on jäänud iseseisvaks, pole seotud talunimedega). Kohanimekooslus on konkreetsel territooriumil elava inimhulga tarvitatavad kohanimed, mis moodustava sel alal terviku. Eestis on see ühe asula piires kasutatavate nimede kogum. Eestis on eristatud 2 rühma: dominantnimed (= koha staatus paistab millegi erilise poolest silma) – nende järgi moodustame teisi nimesid, nt mõisanimed. Annelinn sai nime Anne karjamõisa järgi.
Liivimaal nimed enne käibele. Liivimaal 1823 tuli pärisorjusest vabastada, Jüripäeval vajalik võtta perekonnanimed. 1816 pärisorjusest vabanemine Eestimaal ja 1819 Liivimaal. Eestimaal anti määrus perekonnanimede võtmiseks 1834.a ühe aasta jooksul. Terminid: perekonnanimi, liignimi (liiane nimi), väärnimi (pole mingi õige nimi), priinimi (kajastab pärisorjusest vabastamist). Suur osa nimesid kajastab varasemaid lisanimesid. 20% nimedest on seotud talunimedega, mujal ligi 50%. Umbes 20% on tulnud eesnimedest ja 50% muud apellatiivid, nt maastikunimetused, kalad, loomad, linnud. Kiirustamise tulemusel perekonnanimed: Laisk, Jodik, Monstrum Sarja-nimed: Rooma nimed, linnade nimed, muude linnade nimed, samalõpulised. Piirkondlikke erinevusi: põhja-eestis rannakülades rootsipärased nimed. Räpinas vanad sugunimed, millest tekkisid uued perekonnanimed. Setumaal ja Ruhnus andi perekonnanimed alles 1920