Loo tegigi eriti kurvaks asjaolu, et surija oli alles laps. Vastandina võib tuua Juhan Liivi jutustuse ,,Vari", kus poisike Villu ei kurvastanudki eriti oma emaks peetud Madli, kes oli tegelikult tema vanaema, surma üle, sest ta oli ise alles noor ja ta ei 4 saanud täpselt aru, mida surm ja suremine tähendab. Surm aga tabas neid kõiki ühtviisi, nii mõisniku tütart Aurorat kui lihtsat vaest talunaist Madlit. Eduard Vilde novell ,,Musta mantliga mees" aga meenutab meile mingil määral inimelu väärtust ja karistust selle ebaõiglase omavolilise lõpetamise kohta. Näiteks nägi doktor Meding pealt, kuidas krahv laenuandja tappis ning seda varjata püüdis. Mitte kellelgi meist ei ole õigust võtta elu teiselt inimeselt, ükskõik kui raskesse olukorda me satume. Iga inimene on väärtuslik. Doktor Meding sai mõrva pealtnägemisega aga võimu krahvi üle, sest kui mõrv
skulptuuriga 1878 Pariisi maailmanäitusel kuldmedali) . Võidab ka teistel näitustel hõbemedaleid. - 1878 personaalnäitus Eestis - Mõjutatud Eesti rahvuslikust kirjandusest ,,Koit ja Hämarik" ainetel 2 aktiskulptuuri kõrvuti. - Linda kuju Tallinnas - Kretuzwaldi portreebüst (1880ndad) - (Eesti rahvusest Tartu ülikooli rektor) Mihkel Veske hauamonument Raadi kalmistul, 1899. - Oma sugulaste portreid, hinnatuim Ema portree (lihtsat eesti talunaist rooma matroonina, rätt kujutatud toogaks). - Balti parunite portreed - Pidi tulema Tartu Toomemäele Vanemuise pronkskuju, jäi püstitamata eestlaste venestamise tõttu, kipskoopia Tartu muuseumis olemas. - Baltisakslased lõpetavad tööde tellimise Vanemuise skandaali pärast. Naaseb Itaaliast, kuna pole ostjaid, läheb Venemaale, kus 24 aastat. - Seal kultuuritegelaste portreed, aga kuna foto järgi, siis ei peeta eriti väärtuslikuks. Nt.
annaabi.ee 
