Üldine kultuurivahetus Saksamaaga tihenes sealt tuli Eestisse kunstnikke ja kirjanikke, siit mindi Saksamaale haridust omandama. Ajakirjanduses ilmusid artiklid Düsseldorfi Kunstide Akadeemiasse õppima ja õpetama suundunutest. Ainest ja inspiratsiooni ammutasid baltisaksa kunstnikud Eesti talupoja kujutamisest. Tollele ajale iseloomulikult on nii Carl Timoleon von Neff (1804-1877) kui Oscar Hoffman (1851-1912) idealiseerinud rahvariietes talunaisi ja kõrtsis istuvaid talumehi. Esimesteks eesti soost professionaalseteks kunstnikeks on maalija Johann Köler (1826- 1899) ning kujurid August Weizenberg (1837-1921) ja Amandus Adamson (1855-1929). Oma töökuse ja andega jõudsid nad lühikese ajaga kõrgele kunstilisele tasemele ning juba 1878. aastal Pariisis korraldatud maailmanäitusel eksponeeriti Köleri maali "Truu valvur" ja Weizenbergi skulptuuri "Hamlet". Amandus Adamsoni "Russalka" (1902) oli aga
Üldine kultuurivahetus Saksamaaga tihenes sealt tuli Eestisse kunstnikke ja kirjanikke, siit mindi Saksamaale haridust omandama. Ajakirjanduses ilmusid artiklid Düsseldorfi Kunstide Akadeemiasse õppima ja õpetama suundunutest. Ainest ja inspiratsiooni ammutasid baltisaksa kunstnikud Eesti talupoja kujutamisest. Tollele ajale iseloomulikult on nii Carl Timoleon von Neff (1804-1877) kui Oscar Hoffman (1851-1912) idealiseerinud rahvariietes talunaisi ja kõrtsis istuvaid talumehi. Esimesteks eesti soost professionaalseteks kunstnikeks on maalija Johann Köler (1826-1899) ning kujurid August Weizenberg (1837-1921) ja Amandus Adamson (1855-1929). Oma töökuse ja andega jõudsid nad lühikese ajaga kõrgele kunstilisele tasemele ning juba 1878. aastal Pariisis korraldatud maailmanäitusel eksponeeriti Köleri maali "Truu valvur" ja Weizenbergi skulptuuri "Hamlet"
varjata, saadi selle eest karistada. Karistamist ei varjatud ka laste eest, sest nemad pidid ju teadma, kuidas peres asjad käivad. Andrese sõnade järgi pidi loomi isegi paremini kohtlema kui naisi, sest loom ei suuda iseenda eest hoolitseda. Lisaks sellele, et tuli teha rasket tööd, pidid naised olema väärt abielunaised ja pereemad. Ka meestevahelise vimma vahel seismine oli nende töö. Võimsa ürgnaiseliku loomuse mahasurumine ja meestele alistumine on olnud ajaloos Eesti talunaisi iseloomustavateks teguriteks. Tammsaare naispeategelased Krõõt ja Mari annavad Eesti talunaise saatusest tõetruu üldistuse oma inimlikkusega. Neist leiab tihtipeale arusaamatuks jäävat eneseohverdust, headust ja kannatlikkust, mis tihtipeale tänapäeva naistest juba kadunud on. Näis, et Vargamäel oli needus, mis muutis sealsed perenaised nukraks ja murelikuks. Töö ja inimestevaheline mõistmatus muutsid naised järjest õnnetumaks
annaabi.ee 
