on teine eestlane". Andres ei olnud ainult taluperemees, ta oli ka isa, abikaasa, naaber ja eestlane. Tema oli traditsiooniline, töökas ja püsiv. Kõike mis tal oli hoidis ta alles ja püüdis oma maailmavaateid hoida. Ehk teisisõnu tüüpiline mats, kes peab verist võitlust, ja kannatab selle käes, mis tal on, samas seda armastades. Algul Vargamäele minnes oli Andresel ilus unistus, ta nägi vargamäge eeskujuliku taluna, kus on kõik õnneks vajalik. Selle nimel hakkas ta talus tööd tegema ja saavutas üsnagi palju, tal ei olnud palju raha ja seega tuli kõik raske vaevaga. Pereelu jäi kahjuks sedavõrd rohkem soiku ja suhteliselt suur pettumus olid Andresele tema esimesed tütred. Ta lootis saada nimelt talule uut pärijat- poisslast. Andrese talul oli ka needus peal, tal surid pidevalt loomad ära, loomulikult ei olnud veterinaaria tol ajal väga heal tasemel ja ei saanud seda ka vältida. Kui inimese
Seega, perioodil 20012010 on põllumajanduslike majapidamiste arv igal aastal vähenenud keskmiselt 10,9% võrra. Tõsi, viimasel viiel aastal (20052010) on põllumajanduslike majapidamiste arvu vähenemise tempo mõnevõrra aeglustunud, olles keskmiselt 6,6% aastas. Põllumajanduslike majapidamiste arvu vähenemisel on kaks peamist põhjust. Esmalt on Eesti puhul teatud mõju statistika koostamise ning talude registreerimise aluste muutumises. Paljud 1990ndatel taluna registreeritud majapidamised ei toiminud tegelikult professionaalsete tootmistaludena ja on end registritest kustutada lasknud. Teisalt on ka Eestis käimas põllumajandustootjate arvu vähenemise protsess, mis on iseloomulik enamikule arenenud riikidest, kuid mis Eestis toimub mõnevõrra kiiremini. Seega on selles aspektis siirdeprotsess veel mingil määral pooleli. Põllumajanduslike majapidamiste struktuur maakasutuse järgi: põhitunnused
annaabi.ee 
