sirgeks ning põlluribad kogu ulatuses ühe laiuseks- rangelt geomeetriline maade jaotus · kõik erineva kvaliteediga põlluosad jagati võrdseks arvuks ribadeks ning ühe ja sama põllu ribad paigutati talude numeratsiooni järjekorras 7. Milliseid muudatusi maasuhetes tõid kaasa 1849.- 1856.a talurahvaseadused? · Need seadused säilitasid mõisniku omandiõiguse nii mõisa- kui talumaale. · mõisnikud ei võinud enam liita talummad mõisamaaga, see pidi olema talupoegade kasutuses. · Talumaa piirid tuli nii plaanil kui looduses tähistada. Nähti ette, et eraldatava talumaa peab jääma ühtsesse, kompaktsesse massiivi. · Mõisa. Ja talumaa vahelise piiri õgvendamiseks lubati vahetada maid. Maade vahetus pidi toimuma mõisniku ja talupoegade vabatahtlikult kokkuleppel. · Mõisamaa jäi mõisniku täielikku valdusse, kes võis seda oma äranägemisel kasutada
9. 1849.56. a talurahvaseadused, talude kruntimine. (lk 83) Talurahvaseadused. 19.saj keskel hakati ümber korraldama aegunud feodaalseid maavaldus-ja maakasutusvorm. See toimus mõisnike endi poolt üksikute reformide näol, millest esimesteks ja tähtsamateks olid Liivimaa talurahvaseadus (1849.a ja 1860.a), Eestimaa (1856.a) ja Saaremaa talurahvaseadus (1865.a). Need seadused säilitasid mõisniku omandiõiguse nii mõisa- kui talumaale. Kuid mõisnikud ei võinud enam liita talummad mõisamaaga, see pidi olema talupoegade kasutuses. Talumaa piirid tuli nii plaanil kui looduses tähistada. Nähti ette, et eraldatava talumaa peab jääma ühtsesse, kompaktsesse massiivi. Mõisa. Ja talumaa vahelise piiri õgvendamiseks lubati vahetada maid. Maade vahetus pidi toimuma mõisniku ja talupoegade vabatahtlikult kokkuleppel. Mõisamaa jäi mõisniku täielikku valdusse, kes võis seda oma äranägemisel kasutada ükskõik milliseks eesmärgiks
annaabi.ee 
