koormat. Metsatulekahju kustutamine. Elukorraldus kuklase pesas ja sipelgate tähtsus metsas: kõrge biomass kahjurikollete allasurujad orgaanika lagundajad ja mulla tekitajad seemnete levitajad metsa uuenemine tolmeldajad bioindikatsioon Sipelgaid: Eestis - 54 liiki Sipelgasillad ja parved. Kuklaseasurkondade hääbumisele viib: Tulundus- ja talumetsade lageraie Saastekoormuse tõus tööstuspiirkondades Intensiivne ja ekstensiivne tulundusmetsade majandamine Sipelgate atraktiivsus turismiobjektina on saanud neile saatuslikuks – huvi nende vastu on põhjustanud massturismi sipelgakaitseala(de) Inimese ja sipelga konflikti lahendus: Intensiivne ja ekstensiivne metsade majandamine asendada säästliku metsamajandusega
raiete all, natsionaliseeriti ja üsna pea algas sõda, mil rahvas kasutas metsi nii varjumiseks kui ka kõikvõimaliku hädapärase hankimiseks. Hilisemal nõukogude okupatsiooni ajal seostus mõte metsaomandist endise peremehega, kes reeglina kas hukkus lahingutes, põgenes läheneva repressiooniohu eest Läände või küüditati Siberisse asumisele. Põllumajandusega tegelevates kollektiivsetes asutustes oli metsa majandamine teisejärguline tegevus ja endiste talumetsade hea käekäik sõltus rohkem metsaametniku südametunnistusest, kui majandamise riiklikust korraldamisest. 1970. aastatel alanud suurfarmide tekkega vähenes äärealadel karjatamine ja heinaniitmine. Kaugemate külade hävimine tõi kaasa endiste heina- ja karjamaade loodusliku metsastumise; selle tulemusena tekkisid enamasti erivanuselised lehtpuu- ja segapuistud, mille puidutoogi võime jäi madalaks võrreldes järjepidevalt majandatud ja parematel kasvukohtadel kasvavate riigimetsadega
annaabi.ee 
