isetaastumist. Taastama peaks, kuna on olemas mingi kriitiline degradeerumise määr, mille ületamiselt tekib vajadus bioloogilise või ökoloogilise süsteemi taastamiseks. See määr võib olla määratud bioloogiliselt (N: minimaalse elujõulise populatsiooni suuruse või minimaalse dünaamilise elupaigasuuruse kaudu) aga ka psühholoogiliselt kui suur on inimeste taluvuslävi maastiku muutumise ja looduskeskkonna halvenemise suhtes. Kui looduses on miski väärtuslik talumatul määral rikutud. Millised analüüsid ja hinnangud peavad eelnema taastustöödele? Taastamistööde planeerimisel, aga ka taastamise meetodite valimisel on esmatähtis endale teadvustada mida püütakse taastamisega saavutada. Teadma peab liigi elupaiga nõudlusi ja elutsüklit. Eesmärgiks võib olla teatav koosluse soovitav seisund mingid koosluse struktuuri omadused või näiteks konkreetse liigi arvukus.
isetaastumist. Taastama peaks, kuna on olemas mingi kriitiline degradeerumise määr, mille ületamiselt tekib vajadus bioloogilise või ökoloogilise süsteemi taastamiseks. See määr võib olla määratud bioloogiliselt (N: minimaalse elujõulise populatsiooni suuruse või minimaalse dünaamilise elupaigasuuruse kaudu) aga ka psühholoogiliselt kui suur on inimeste taluvuslävi maastiku muutumise ja looduskeskkonna halvenemise suhtes. Kui looduses on miski väärtuslik talumatul määral rikutud. 2) Mis olukordades võib populatsioonide taastamine olla vastuolus koosluse stabiilsuse hoidmisega? Populatsioonide taastamine võib olla vastuolus koosluse stabiilsuse hoidmisega, kui . 3) Millele peaks keskenduma ökosüsteemide funktsionaalsuse taastamine? Ökosüsteemi funktsionaalsuse taastamine peaks keskenduma aineringe, rände jmt taastamisele, mis on ökoloogilise taastamise puhul üks keerulisemaid.