esiplaanil seda pilti vaadates tunned, et maailm on siiski ka turvaline, soe ja kindel, sama kindel, kui Albrecht Düreri signatuur tema puulõikel: AD. Ideaalselt iseloomustaks näitust fragment Johannes Saare artiklist Eesti Päevalehes: Albrechti ja Andy edu saladused on sarnased, mõlemad tegelesid populaarsete teemadega, olgu nendeks siis Ristija Johannese kannatused või president Kennedy mõrv. Düreri pildid on võimelised edastama lihtsat sõnumit talumatsile ning varjatumaid tähendusi jõude aelevale õukondlasele. Ilmselt tuleb selgusele jõuda, kelle hulka sa ise ennast liigitad.
kartulitega. Danielle: Mida!!!! Milline jultumus! Tule, Adeele! Me lahkume! Adeele: Issand halasta selle patuse vana peletise peale, sest mina ei suuda seda eluaeg teha. Esme: Muhedalt naeratades No eks me elame-näeme, noor preili! Ma ju ei maininud täpselt, keda see saatus tabab! Danielle: Meid see teie ennustus ei kõiguta! Ja pealegi, Adeele on kihlatud ühe prantsuse aadlikuga, kuninga õukonna parima vahklejaga! Ja mina? Hah, parem lähen Saatanale kui mingile talumatsile! Tule nüüd, Adeele, meid need vanaeidejutud juba ei kõiguta! Danielle võtab Adeelel käest kinni ja nad sammuvad upsakalt lavalt minema. Kardinad. II vaatus Kardinad avanevad. Tagaplaanil mets, esiplaanil metsatee. Marc kõnnib tusaselt mööda metsateed ühest lava otsast teise, taas kardinate varju. Sama teevad Danielle ja Adeele, viimane vahetevahel mõtlikult nagu seisatades. Uuel möödakõndimise ringil sammuvad Marc ja leedid teineteisele vastu ja lava keskel kohtutakse.