Mimm ja Silvia lahkuvad naerdes, Maie ja Ants tulevad aidast välja, Maie jookseb minema Emsi ja Seeliohw tulevad järvelt Jaak ja Maret tulevad õuele, Maret ei ole rahul külalistest muidusööjatega. Jaak räägib tütrele Seeliohwist kui heast partiist. Juhan toob peremehele ajalehed, nõuanne peremehele, Maretile Mimm, Silvia, Seeliohw tulevad õuele, eelmised. Maret läheb tuppa ja kutsub Juhani end abistama. Seeliohw räägib talumajandusest Mimm ja Seeliohw lahkuvad, Silvia vestleb Jaaguga, kiidab tema poega, kaupleb Jaagule naist Mimm tuleb Jaagu juurde, Silvia lahkub, Jaak puikleb vastu, Mimm lubab talumajanduse selgeks õppida Kriimud. Mimm lahkub, Jaak üllatunud, Seeliohw tuleb Jaaguga rääkima. Tööriietes Mimm tormab õuele, annab Seeliohwile reha kätte, kamandab tööle jahmunud Jaak vaatab, Juhan annab peremehele soovitusi, läheb reha õlal, tööle Maret ja Jaak lähevad samuti teistega tööle pimendusse, 1
SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat puudutab Eesti rahvakultuuri arengut aastatel 1700 1816. Referaat puudutab Eesti ajaloos kahte etappi milleks on Rootsi aeg ja Vene aja esimene sajand. Referaadis puudutan Eesti kirjatrüki arengut, sealhulgas piibli tõlkimist emakeelde, talupoja kalendrid ja juturaamatud. Lisaks püstitan eesmärgi saada teada rohkem talurahva haridusest, Tartu ülikooli taasavamisest, rahvakunstist, talumajandusest ja maakäsitööst. Samuti on oluline rääkida eestlaste pärisorjusest vabastamisest selle ajastu lõpus. 2 ROOTSI AJA MÕJUTUSED JA ARENG EESTI RAHVAKULTUURILE AASTATEL 1700-1816 1625. aastal ühendati kogu Eesti ala Rootsiga, välja arvatud Saaremaa mis kuulus Taanile. Sõdede käigus rahvast tühjaks jäänud mandri eestisse tuli rahvast Soomest, saartelt, kuhu sõjategevus palju ei ulatunud. Peipsi läänerannikule sugenes vene asutust, eesti vanausulisi, keda 1667
ainult enda tööle ja arukusele. Suurtootmise senised organisatsioonilised vormid on väga ebaefektiivsed. Kriisist väljumise põhitee on põllumajandusorganisatsiooni kapitaalne uuendamine. Tarvastu kolhoosis saab töötaja ligi poole oma sissetulekutest lepingu alusel müüdavatest põllu- ja karjasaadustest. Leian, et me oleme õigel teel, sest väiketootmises on ressursside kasutamine tunduvalt efektiivsem kui suurtootmises. Mida arvad talumajandusest? Elujõulisteks muutuvad esialgu ainult need talud, millel olid juba enne alused olemas. Muidugi ka siis, kui inimene või kogu perekond töötas suurmajandis ja rajas talu majandi kaasabil. Kõige tähtsam ja vajalikum on see, kui majand saab kujundada küla vastuvõetavaks elamispaigaks normaalsele keskmisele eesti perele. Kui talupidamise õiguslikud alused lõplikult selguvad ja laheneb talude varustamine
annaabi.ee 
